Jüri Vilmsile 120. sünniaastapäevaks monument!

TARMO LAUSING,      05. september 2007


Esitasin linnavolikogus eelnõu, et Jüri Vilmsile, ühele Eesti riigi loojatest ja ülesehitajatest püstitataks mälestusmärk tema 120. sünniaastapäevaks, mis on ülejärgmisel kevadel.

Jüri Vilms sündis 13. märtsil 1889 Viljandimaal, õppis Pilistvere kihelkonnakoolis ja Pärnu poeglastegümnaasiumis. 1911. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning alustas advokaaditööd. Vilmsi poliitiline tegevus algas juba gümnaasiumis, mil ta koos mõttekaaslastega asutas rahvusliku suunitlusega ühingu „Taim" ja andis välja samanimelist õpilasajakirja. Ta oli ühiskondlikult aktiivne ka ülikooliajal, lüües kaasa karskusliikumises ja tudengiühendustes. 1905. aasta revolutsiooni päevil oli Jüri Vilms üks kohalikke protestijate eeskõnelejaid Pärnus; see tõi kaasa arreteerimise ja sundis ajutiselt Soome maapakku.

1911. aastast töötas Jüri Vilms Tallinnas, olles edukas advokaat. Ajakirjanduse kaudu levitas ta aktiivselt oma poliitilisi vaateid. 1916. aastal, Eestimaal pärisorjuse kaotamise 100. aastapäevale pühendatud üritusel Tallinnas ütles Vilms esimesena Eesti poliitikutest välja Eesti autonoomia idee. 1917. aastal asutas ta Eesti Radikaal-Sotsialistliku Partei, mis peatselt Eesti Tööerakonnaks ümber nimetati. Tööerakond etendas Eesti poliitikas silmapaistvat rolli 1940. aastani, kandes 1932. aastast Rahvusliku Keskerakonna nime.

1918. aasta veebruaris valiti Jüri Vilms Eestimaa Päästekomiteesse, mis avaldas iseseisvusmanifesti. Iseseisvuse väljakuulutamise järel moodustatud Eesti Ajutises Valitsuses oli ta asepeaminister ja kohtuminister.

27. märtsil 1918 alustas Jüri Vilms teekonda üle Soome lahe, et otsida vastsündinud ja kohe okupeeritud Eesti riigile rahvusvahelist toetust. See jäi viimseks korraks, mil Vilmsi kodumaal elusana nähti. Tema hukkumise täpsed asjaolud pole tänini täielikult välja selgitatud. 1920. aastal toodi Vilmsi põrm Eestisse ning sängitati mulda Pilistveres. Paraku on hilisemad uurimused seadnud kahtluse alla, kas tegemist oli ikkagi Jüri Vilmsi säilmetega.

Jüri Vilms kuulus 20. sajandi alguse Eesti poliitikute hulgas n-ö tallinlaste ringkonda, töötades maailmavaatelistest erimeelsustest hoolimata koos Konstantin Pätsi, Jaan Teemanti ja teistega. Kaasaegsed hindasid kõrgelt tema panust Tallinna linnavolikogu liikmena. 1919. aastal avaldas Tallinna linnavolikogu endisele kolleegile austust sooviga avada tema mälestusbareljeef raekojas.

2004. aasta märtsis asetati mälestustahvel hoonele Pärnu mnt 10, kus Jüri Vilms elas ja töötas aastail 1915–1918.

Jüri Vilmsi teened Eesti Vabariigi loomisel ja tema panus meie poliitmaastiku kujundamisse väärivad silmapaistvamat jäädvustamist, milleks võiks olla väärika mälestusmärgi püstitamine. Monumendi kavandamiseks moodustataks komisjon, kuhu peaksid kuuluma ajaloo-, kunsti- ja linnakujunduseksperdid.

Toimetuse märkus: Sõltumatut rahva poliitikalehte "Kesknädal" kirjastab sihtasutus Jüri Vilmsi Sihtkapital.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)