Kapten Priimägi valgel kummitustelaeval

PEETER RAHNEL,      23. juuli 2003


Linnar Priimäe poolt 17. juuli Postimehes Euroopa Liitu minekut kolmandaks küüditamiseks nimetamine on lihtsalt alatu. Olukorda, kus vaba rahvas saab võimaluse öelda "jah" teiste Euroopa vabade rahvastega liitumiseks, saab ainult ennast imetlev küünik võrrelda nõukogude inimvihkajaliku hirmuvalitsuse kuritöödega meie rahva vastu. See on Priimäe õnnetus! Ei soovigi Priimäe vabandusi nende kümnete tuhandete ees, kes hukkusid, kelle hinge ja ihusse jäid veritsevad armid nõukogulikest repressioonidest. Ei soovi vabandusi ka represseeritute laste ja lastelaste ees, kes vaatamata emapiimaga saadud koletutele kogemustele on elanud oma elu mitte oodates "valget laeva" koos Siegfriediga, vaid lootuses kogu rahva turvalisusele, mille tagavad rahvusvahelised lepped, organisatsioonid ja liidud.
Kui Priimägi ootab, millal Euroopa Liit temale vastuvõetavana valmis tehakse, et siis marssida trummipõrina ja marsihelide taktis kohale, pole imetore ja imetark Priimägi ELi olemusest tõesti aru saanud. See on aga samuti tema õnnetus. Nõukogude Liidu põhiseadus olevat hinnanguliselt olnud kirja panduna üks parimaid. Eesti NSV-l oli ka NSV Liidust vaba väljaastumise õigus. Huvitav, miks me seda siis kuuskümmend aastat ei kasutanud? Kas küüditamised olid tõesti rahvale nii meeldima hakanud? Öeldes liitumisele "JAH", saame olla oma saatuse kujundajateks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)