Jaanus Riibe: Poliitikud, täitke noortele antud lubadusi!

Keskerakonna Noortekoguga liitujate arv on olnud viimastel aastatel suur. Miks soovivad paljud noored ikkagi liituda noortekoguga?

Noortekoguga liitumine on igale noorele tõsine otsus. Keskerakonna Noortekogu on Eesti suurim ja edukaim poliitikakool. Meie ridadest on välja kasvanud terve uus põlvkond edumeelseid Eesti elu edasiviijaid ja professionaalseid poliitikuid, eesotsas Kadri Simsoni, Jüri Ratase, Priit Toobali, Lauri Laasi, Olga Sõtniku, Sven Mikseri ja paljude teistega. Noortekogu on Eesti tuleviku kujundaja ja meiega liitub tõepoolest igal aastal üha rohkem noori. Meiega seovad end noored, kes tahavad Eesti elus kaasa rääkida, mõjutada homseid otsuseid, osaleda põnevatel üritustel või lihtsalt näha, kuidas tipp-poliitika sünnib, ja seeläbi end proovile panna.

Politoloog Anu Toots tõi ühel Riigikogus toimunud arutelul välja noorte seas tehtud uuringu, mis näitas, et usaldus erakondade vastu on Eesti noortel madal, võrreldes eakaaslastega Lätis, Taanis, Soomes või Venemaal. Küll on Eesti noortel aga tugev eelistus ja meelestatus erakondade suhtes. Usaldust saame kasvatada eelkõige erakondade noorteorganisatsioonide kaudu, mille ideestik toetub kindlale demokraatlikule pinnale.

Üks asi, mida Eestis aeg ajalt unustatakse, on see, et peatähtis ei ole poliitika iseenesest, vaid eelkõige inimesed ja nende püüdlused. Poliitika on inimeste jaoks, ja kui inimesed ei ole rahul sellega, mida otsustatakse või tehakse, siis peab midagi muutma.

Suurele organisatsioonile iseloomulikult tekivad ka Keskerakonna Noortekogus aeg-ajalt omavahel konkureerivad leerid. Kuidas oled püüdnud neid ohjata?

Mingit universaalset retsepti ei ole. Olen inimestega avameelne ja aus. Lähtun põhimõttest „Igaüks saab särada!". Suhtun oma meeskonna liikmetesse võrdselt ja esitan neile kõrgeid nõudmisi. Püüan tõsta meeskonna enesehinnangut ja tuua igaühest esile parima, kasvatada neis usku, et suudame otsuseid mõjutada ja midagi muuta. See on väga oluline, et näeksime oma tegevuse reaalseid tulemusi.

Seda kõike tehes küsin endalt tihti: millega me tegeleme? Oluline on hoida eesmärke fookuses. Usun, et kõik tahavad olla liikmed organisatsioonis, kus neisse suhtutakse väärikalt ja lugupidamisega. Samas tean, et tavalisi noori üldjuhul ei huvita, kes on Keskerakonna Noortekogu juhatuse liikmed või millised on nende omavahelised suhted. Kõlab julmalt, aga nii see on! Neid huvitab see, kuidas meie organisatsioon saab aidata Eesti noorte elu paremaks muuta, täita just nende igapäevaseid eesmärke ja unistusi. Selles ongi meie põhifookus. Kui see on paigas, siis töötavad kõik rühmitused ühtses rütmis.

Mille poolest eristute paljudest teistest noorteorganisatsioonidest?

Tõsi on, et noorteorganisatsioone tekib Eestis pidevalt juurde. Peame vältima muutumist halliks massiks. Saame noori kaasa tõmmata eelkõige oma ideedega. Head ideed koondavad inimesi. Noored valivad Keskerakonna Noortekogu, kui nad tunnevad, et meie esindame nende huve ja unistusi. Meie saame koos nendega teha Eesti paremaks.

Aasta tagasi ütlesid Kesknädalale antud intervjuus, et „pime usk ei ole meie moodi". Mida sa sellega mõtlesid ja kas oled täna samal seisukohal?

Pidasin silmas seda, et tänaseid noori iseloomustab pigem skeptilisus informatsiooni suhtes, julgus uurida ja julgus kahelda. Ka noortekogus peame rohkem julgema endilt küsida kriitilisi küsimusi. Sõnadega „miks" või „mis siis, kui" algavad küsimused toovad pöördelisemaid vastuseid. Näiteks „Mis siis, kui tekitaks arutelu?", „Miks ei ole tudengitel läbimõeldud ja korralikku sotsiaaltagatiste süsteemi?" jne.

Noored ei tohiks karta eksida. Noortekogu peab olema just selline koht, kus on võimalik eksida ja samas sellest õppida. Selline pingevaba keskkond, kus suurem osa asju läbi proovitakse. Hullem on see, kui kogemusteta noored lähevad „elukogemust saama" või vigu tegema suurde poliitikasse. Neid näiteid võib Eesti poliitikast leida.

Noored ei peaks nägema erakonda kitsalt karjääriplatvormina, vaid kui võimalust teenida ühiskonna huve.

Millised on noortekogu praegused prioriteedid?

Palju asju oleme suutnud tänavu käivitada ja edukalt ellu viija. Kuid palju asju on veel ka teha. Üks võtmeküsimusi on maapiirkondade noored ja nende klubid ning see, kuidas neid kaasata meie tegevusse. Kui kogu tegevus koondub linnadesse, siis ei ole enam tegemist tugeva organisatsiooniga.

Maanoorte suurema kaasamise elluviimiseks oleme astunud juba kaks praktilist sammu.

Esiteks, kehtestasime noortekogu kongressi mandaatide jaotamisel reegli, et klubi mandaatide miinimumarv on 4, mis tõstab väikeste klubide arvamuse osakaalu, võrreldes suurte klubidega. Varem said väikesed klubid kongressil ühe mandaadi.

Teiseks tegi noortekogu volikogu kongressile ettepaneku muuta põhikirja nii, et volikogus oleks suurte klubide esindatus väiksem, võrreldes maapiirkondade klubidega. Kui väikeste klubide sõnaõigus ja ka vastutus suureneb, siis tõstab see nende motivatsiooni olla aktiivsed ja noortekogu tegevuses kaasa lüüa.

Kuidas näed Keskerakonna tulevikku pärast põlvkonnavahetust?

Erakonna uuenemine toimub pidevalt. Ka praeguses Keskerakonna juhatuses on erineva vanuse, tausta ja kogemusega inimesi. See teebki juhatuse tugevaks. Tänases globaliseeruvas ühiskonnas on kasvav põlvkond koostööaldis ja avatud uutele väljakutsetele. Keskerakonna noored seisavad ka tulevikus Eesti elanike heaolu ja parema tuleviku eest, see tagabki meile edu.

Milliseid muutusi sooviksid näha ühiskonnas?

Soovin, et meie ühiskonnas toimuks rohkem arutelusid noorte ja nende elus esile tulevate probleemide ümber. Et noortele suunatud pidulike lubaduste taga oleks ka tugev poliitiline tahe. Et kui Mart Laar ütleb Eesti rahvale, et õppelaenu hüvitamine leiab lahenduse, siis ei unustataks seda lubadust kohe pärast valimisi.

Ootan vähem loosunglikkust seal, kus oodatakse lihtsaid vastuseid. Vähem iroonilist umbusku normivälise mõtlemise suhtes ja rohkem üksteise toetamist. Uued ideed tuleb paraku tihti realiseerida olematu kapitali eest, õhinapõhiselt.

Milliste mõtetega lähed vastu Keskerakonna Noortekogu X kongressile?

Selle aasta kongressil on kaalul rohkem, kui ainult Keskerakonna Noortekogu juhatuse või esimehe kohad. Keskerakonna tugevus on paljuski seotud sellega, kui tugev saab olema tema noortekogu 2013. aasta kevadel, enne kohalike omavalitsuste valimisi. Seepärast soovitan: tulge 12. mail Keskerakonna Noortekogu kongressile, võtke oma sõbrad kaasa ja langetage õiged otsused. Seda pole palju, kuid see tähendab kohutavalt palju.

Küsis INDREK VEISERIK

[esiküljefoto tekst]

NOORTEJUHT: Riibe on üleriigiliselt tuntud kui üks üliõpilasliidreid ning ta on juhtinud ühe aasta Keskerakonna noortekogu. Nüüd kandideerib ta teiseks perioodiks.

[fotoallkiri]

NOORED HOOS: Kesknoored valimispeol pärast kohalikke valimisi 2009. a. Tallinnas, kus volikogu kohtadest võideti absoluutne enamus.

Jaga |