Riigikogulane vaidleb, põhjendab, arutleb ja kuulab

Riigikogulasi hinnatakse enamjaolt selle järgi, kuipalju neid suures saalis näha on. Selgitage veidi, milline see riigikogulase töö väljaspool suurt saali välja näeb.

Teleriekraanil näidatakse tõepoolest eelkõige just suurt saali, kus toimuvad eelnõude lugemised ja arupärimised. See töö on tegelikult vaid jäämäe tipp, kus vormistatakse eelnõu seaduseks või vaieldakse mõned punktid selgemaks. Enne kui eelnõu saali jõuab, kujundatakse neid sisuliselt tegelikult komisjonides, kuhu kuuluvad erinevate erakondade liikmed. Just seal toimuvad tulisemad arutelud, käivad kohal eksperdid ja huvigrupid. Lisaks arutatakse eelnõud läbi oma fraktsioonides ning muidugi koos teiste erakondadega, mis koalitsioonis on hädavajalik. Lisaks on väga oluline kohtuda oma valijatega. See kõlab kulunult, kuid ilma inimestega kohtumiseta pole võimalik riigikogulane olla. Oma piirkonnas ja erakonnas tuleb teha palju taustatööd, mida televisioonikaamerad ei kajasta, kuid mis on tegelikult ülioluline.

Võimulolijatele heidetakse tihtipeale ette, et lubadusi ei täideta, kuid kas üks erakond saab kogu oma programmi koalitsioonipartnerite kõrval täita?

Erakond esindab oma valijate huve ning loomulikult soovib täita kõik lubadused ja programmipunktid. Igasugust demokraatlikku ühiskonda kirjeldab aga mitmekesisus, mis tähendab, et ühel erakonnal on peaaegu võimatu saada Riigikogus täit enamust. Seetõttu tulebki teha koalitsioon, kus sees mitu partnerit, ja seeläbi on paberites ka väga palju erinevaid lubadusi, mida täita tahetakse. Kõigi nende jaoks pole aga raha ega ka poliitilist tahet partneritelt. Seega tuleb kusagil teha samm tagasi, et teha mujal samm edasi. Valijatele see muidugi ei meeldi, et lubati, kuid ei tehtud, aga kahjuks on see vahel paratamatu.

Eeldan, et see on päris keeruline jõuda kokkuleppele, eriti kui eesmärgid täiesti erinevad.

Üldeesmärk on, ma loodan, kõigil erakondadel siiski sama: Eesti elu paremaks muutmine. Vahe on aga selles, kuidas selleni jõuda, ja ühise tee leidmiseks tuleb leida kompromisse, loobuda mõnest oma punktist, et saavutada mõni teine eesmärk jne. See on valikute ja partnerite omavahelise läbisaamise küsimus. Kui koalitsioon absoluutselt ei jõua omavahel kokkuleppele ning iga erakond hoiab oma soovist kümne küünega kinni, siis kukub ka valitsus. Praegu suudame sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica Liiduga üheskoos Eesti asja ajada.

Lisaks koalitsioonipartneritele on ju fraktsioonis veel 27 erinevat inimest, kes peavad hääletama nagu üks mees.

Nii see on. Riigikogulane pole masin, mis on identne järgmisega – neil on oma mõtted, oma valijad ja eesmärgid. See, et inimene on Keskerakonnas, ei tähenda automaatselt, et ta mõtleb samamoodi nagu ülejäänud 14000 erakonnaliiget. Fraktsiooniruumides toimuvad täpselt samamoodi arutelud ja vaidlused, et jõuda ühise eesmärgini.

Tihtipeale mõeldakse, et milleks on erakondi üldse vaja. Tegelikult ei tee üksinda Riigikogus midagi ära, ning vajadus, et teised sinu ideid või vaateid toetaksid, tingib selle, et tuleb osata analüüsida, argumenteerida, põhjendada. Koalitsioonis on see eriti oluline, et fraktsioon hääletaks ühtselt.

Kuidas on opositsioonist koalitsiooni minek fraktsiooni tööd mõjutanud?

Vastutus on loomulikult teine. Meie ülesanne on, et hääled peaksid, et kõik oleks kohal, et kõik mõtleksid kaasa ning oleksid väljas sama asja eest. See on keeruline, aga samas on see seda väärt, sest saame täide viia mitmeid vajalikke lubadusi. Eelmise aasta 19. mail soovisime opositsioonis tõsta koolilõuna toetust ühele eurole, täna saab see tänu haridus- ja teadusminister Mailis Repsile teoks. Põllumeeste meeleavalduse ajal sügisel tegime samal päeval ettepaneku maksta riigieelarvest põllumajandustootjatele toetusi, mida teised Euroopa riigid oma põllumeestele maksavad. Nüüd sai valitsuses meie maaeluminister Tarmo Tamm selle eesmärgi täita.

Milline on teie arvates olulisim seadus, mille olete Riigikogus lähiajal vastu võtnud?

Detsembrismuutsime Reformierakonna poolt juba vastu võetud kobarseadust – tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadust. Selle eelnõuga tõstsime tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni, hoidsime ära aktsiisitõusud järgmiseks aastaks, jätsime ära majutusettevõtete käibemaksu tõusu ja palju muud. Usun, et see oli väga oluline ja suur samm meie inimeste jaoks.

ANDRE HANIMÄGI,

Keskerakonna avalike suhete juht

[fotoallkiri]

KOALITSIOONIS OLLES ON VASTUTUS HOOPIS TEINE: Keskerakonna esimees Jüri Ratas koos Riigikogu keskfraktsioonijuhi Kersti Sarapuuga.

Jaga |