Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Leht minu maitsele

Asta,      24. juuli 2002


Olen Kesknädala pidev lugeja, sest see leht vastab paljus minu tõekspidamistele.
Lugedes 03.07 Kesknädalast peatoimetaja juhtkirja "Suur töö ja väike palk tapavad eestlast" ütlen sama, et riik, kus elame, pole see Eesti, millist taheti.
Olin ise 20.08.1991. a Eesti iseseisvumispäeva ärevas öös ja sellele järgneval koidikul teletorni kaitsjate ridades, tean, mis need hetked tõelisele eestlasele tähendasid. Samas oli juba ammu lootus südames, et ometi kord pääseme igasugusest okupatsioonist. Tuli aga rängalt pettuda. Ei osanud arvata, et meie ja esivanemate töö ning vaevaga ehitatu läheb edasiselt käputäie saamahimuliste erastamiseks, varastamiseks, mahasahkerdamiseks.
Samas lehes oli veel teinegi hea artikkel: "Kadrioru karusell vajab õlitamist". Tõesti tahaks teada, miks ülistatakse pidevalt ekspresident Lennart Meri...
Palju on kirjutatud Kesknädalas sundüürnikest, represseeritutest jne, kuid siiani pole keegi küsinud, kuhu kuuluvad need narvakad, keda 06.03.1944. a kodudest lahkuma sunniti, andes selleks aega vaid 2,5 tundi. Põhjus - sakslased asusid õhku laskma kõike seda, mis pommitamistest veel alles oli jäänud. Selleks ajaks olid Narva jäänud põhiliselt vaid naised lastega ja vanurid. Nii tuli ka meil, st meie emal lahkuda kodust, käeotsas kaks väikest last, sest isa teenis Wehrmachtis. Hea oli, kui oli, kuhu minna. Meil oli selleks vanaema-vanaisa popsitalu. Tänu vanavanematele meie päris nälga ei tundnud, kuigi kodu kõige sinna kuuluvaga tuli maha jätta.
Meie isa hukkus Tallinna pommitamisel 09.03.1944. a. Määrati toitjakaotuse summad lesele ja lastele, mis meil muidugi saamata jäid.
Tahaks teada, kuidas neid õnnetuid narvakaid nimetada ja kes tasuks selle vaeva ning viletsuse eest, mida tuli üle elada kodudest väljaaetutel. Kes tasub meile selle ebaõigluse, kes me nüüd oleme vanad, haiged ja peame elama näljapajukil? Lapsepõlve meil ei olnud, lootsin, et tuleb vähemalt inimväärne vanaduspõlvgi.

Viimati muudetud: 24.07.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail