Prantsusmaal tuli see kevad teisiti

Sarkozy on just valitsenud, sest mõnedki analüütikud nimetavad Prantsusmaad vabariiklikuks monarhiaks.

Kui suured muutused on tulekul? Kas Hollande, kes palus valijailt selget võitu, sai valimaskäinutelt piisavalt kindla mandaadi oma vasakpoolse programmi elluviimiseks? Suhteliselt napp võit annaks soovi korral tulevasele riigipeale võimaluse oma radikaalseid tulevikunägemusi mõõdukamaks kahandada.

Kas Prantsusmaa pöördub vasakule?

Kas Prantsusmaa pöördub järsult või mõõdukalt vasakule? See on võimalik, sest riigipea peab oma võidu eest tegudega tänama teda toetanud sotsidest veelgi vasakpoolsemaid poliitjõude.

Kas muudatustega alustatakse kohe, või oodatakse ära juba juunis toimuvad parlamendivalimised? Tõenäoliselt nii just lähebki, kuigi Sarkozy kaotus võib suuresti aktiviseerida parempoolseid valijaid, et vähemalt parlamendi kaudu püüda Prantsusmaad neile sobival kursil hoida.

Mida igapäevatöös tähendab Hollande'i kavatsus olla „normaalne president"? Kas maailmavaateliste erimeelsuste tõttu hääbub koostöö Angela Merkeliga, keda peetakse õigustatult mitte ainult Euroopa, vaid terve maailma mõjuvõimsamate liidrite hulka kuuluvaks poliitikuks? Tema kõrval on Franēois Hollande esialgu veel rahvusvaheliselt vähe tuntud tegija. Tal pole isegi ministrikogemust, kuigi kuulus erinõunikuna eelmise sotsialistist riigipea Francois Mitterrand'i meeskonda. Hollande'il on nii Rahvusassamblee kui ka Senati liikme töökogemus.

Kui Lionel Jospinist sai peaminister, jätkas Hollande tema tegevust Sotsialistliku Partei esimese sekretärina. Oma suure mõjujõu tõttu kutsuti teda tunnustavalt koguni Prantsusmaa asepeaministriks.

Seitse aastat on Hollande töötanud väikese Tulle'i linnapeana. Pärast sotsialistide veenvat võitu 2004. aasta valimistel räägiti üsna üksmeelselt Hollande'i võimalikust nimetamisest partei presidendikandidaadiks. Plaan luhtus Francois Hollande'i paljude erakonnakaaslaste arvates liigse euromeelsuse tõttu Euroopa põhiseaduse referendumil.

Eelmiste valimiste presidendikandidaat oli Hollande'i elukaaslane Royal

Presidendikandidaadiks sai 2007. aasta valimistel hoopis Hollande'i tollane elukaaslane Ségolene Royal, kes kaotas Sarkozy'le. Paljud kritiseerisid Hollande'i ebaõnnestunud valimiskampaania pärast, ning partei esimeseks sekretäriks sai Martine Aubry.

Kaotus oli seda valusam, sest Hollande toetas avalikult Pariisi linnapea Bertrand Delanoe' kandidatuuri. Hollande valiti Correze'i departemangu halduskogu presidendiks, kellena töötab seniajani.

Hollande kaotas ka kodurindel - läks lahku Ségolene Royalist, ning ta elukaaslaseks on nüüd ajakirja Paris Match reporter Valérie Trierweiler, kellest saab peagi piltilus Prantsusmaa esileedi.

Teel presidenditoolile võitis 12. augustil 58-aastaseks saav Francois Hollande pärast Dominique Strauss-Kahni skandaale Martine Aubry'd, sai teistegi talle kaotanud presidendikandidaatide Arnaud Montebourg'i ja Manuel Vallsi ning ka Ségolene Royali toetuse, ning alustas rasket, kuid ikkagi nii edukat valimiskampaaniat ülemaailmse kuulsuse Nicolas Sarkozy vastu.

Ootamatult toetas teda ka ekspresident Jacques Chirac, kes polnud rahul Sarkozy poliitikaga, kiites Hollande'i riigimehelikku oskust teha koostööd oma poliitiliste vastastega.

Esivanemate nimi seotud Hollandiga

Hollande käis presidendivalimiste kampaania ajal ka Saksamaal, Suurbritannias ja Belgias ning paari nädala eest Tuneesias, sest sealgi elab hulgaliselt väärtuslikke valijaid. Hollande on oma perekonnanime tõenäoliselt saanud kalvinistidest esivanemate valikul, kes pidid 16. sajandil Hollandist põgenema ning igavikustasid oma sünnimaa perekonnanimes. Tulevase presidendi pensionärist isa oli arst ja kolme aasta eest surnud ema sotsiaaltöötaja. Tulevasel riigipeal on neli last oma eelmisest kooselust, ta on õppinud Pariisi ja Strasbourg'i ülikoolides ning teda peetakse majandusasjatundjaks.

Hollande on kirjutanud mõnegi raamatu, neist esimene ilmus 1991. aastal ning käsitles poliitilist ökonoomiat.

Idee - säästmise asemel kasvada

Prantsusmaa president täidab oma riigis üliolulist poliitilist rolli. Ta on ministrite nõukogu kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Hollande on lubanud Euroopa fiskaalleppe ümbervaatamist nii, et säästumeetmete kõrval oleks ruumi ka kasvumeetmetele. Mäletatavasti pole Euroopa Liidu rahanduskokkuleppel täna Suurbritannia ja Tšehhi allkirja.

Hollande on lubanud Prantsuse 3000-liikmelise väekontingendi kiiret väljatoomist, veel sel aastal, Afganistanist. Kui see toimuks küllaldase kooskõlastuseta NATO-s, oleks alliansil probleeme kuhjaga.

Samas arvatakse, et peamiselt muutub presidendi töö- ja suhtlusstiil, mitte niivõrd Prantsusmaa poliitika. Hollande pooldab Prantsuse osalust ÜRO heakskiidu saanud liitlasvägede sissetungil Süüriasse. Vastvalitud riigipea kavatseb luua eurovõlakirjad taristuprojektide rahastamiseks, ta tahab kehtestada maksu finantstehingutele. Euroopa Keskpank peaks tema arvates senisest rohkem tegutsema majanduskasvu nimel, kasutusele peaks võetama EL tõukefondide kasutamata rahasummad ning EKP peaks langetama baasintressi.

Hollande peab vajalikuks otselaenude andmist eurotsooni liikmesriikidele, mitte erainvestoritele. Teatavasti on Saksamaa seni olnud vastu Euroopa Keskpanga mandaadi laiendamisele.

Tasakaalus eelarve 2017. aastaks

Tõsine avaldus seob nüüdsest uut riigipead eelarve tasakaalustamise osas. Hollande lubab tasakaalustatud eelarvet aastaks 2017. Seetõttu on raske täita lubadust võimaldada suurendada järgmise viie aasta jooksul kulutusi 20 miljardi euro võrra.

Hollande on otsustanud piirata majanduslikku immigratsiooni ning kehtestada sellekohased iga-aastased kvoodid. Seevastu tahab ta tööd pakkuda 60 tuhandele õpetajale, tööst väsinud inimeste pensioniiga võib väheneda 60. eluaastani. Prantsusmaa rikkaid inimesi ootab 75-protsendine tulumaks.

Esimese välisvisiidi teeb Hollande Saksamaale, et juba tekkinud pingeid Merkeliga vähendada. Ülesanne on raske, sest Saksamaa kantsler ei taha uusi kõnelusi fiskaalleppe üle ning arvab, et Hollande'i võit ohustab euroala.

Juba esmaspäeval langes euro kurss dollari suhtes 0,8%. Prantsuse pankade aktsiahinnad langesid 3%, Credit Agricole'i aktsia hind kukkus koguni 6%.

18. mail peab Hollande Camp Davidis läbirääkimisi USA ametivenna ning G8 liidritega. Euroopa Liit kiirustab uue presidendiga kohtuma erakorralisel Ülemkogul.

Teatavasti on Prantsuse riigi igapäevamurede lahendamine peaministri kätes.

Varsti on parlamendivalimised

Hollande on öelnud, et Martine Aubry pole tema valik kabineti liidriks. Eks kõik saa palju selgemaks pärast varsti toimuvaid parlamendivalimisi. Praegu aga tähistab alles hiljuti rahvusvaheliselt üsna tundmatu Francois Hollande oma rasket võitu ning kindlasti kujundab ja koostab tulevase riigipea lähikonda nii sisus kui ka vormis.

Pärast võitu kinnitas Hollande, et tahab olla liider, kes ühendab kogu riigi ning loobub kärpemeetmetest eurokriisi lahendamisel. Mõlemad ülesanded on rängad, kuid tagavad õnnestumise korral presidendile aukoha oma riigi ajaloos. Sellest aga unistab ju iga maa liider.

ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees

[esiletõste]

Hollande on otsustanud piirata majanduslikku immigratsiooni ning kehtestada sellekohased iga-aastased kvoodid. Seevastu tahab ta tööd pakkuda 60 tuhandele õpetajale, tööst väsinud inimeste pensioniiga võib väheneda 60. eluaastani. Prantsusmaa rikkaid inimesi ootab 75-protsendine tulumaks.

[fotoallkirjad]

OOTUSÄREVUSES: Prantsuse saatkond Tallinnas Rahvusraamatukogu taga Toomkuninga tänavas pidas vaikselt oma kampaaniat - algul olid saatkonnahoone ees reas kõikide presidendikandidaatide portreed, lõpuks jäid kaks - Francois Hollande ja Nicolas Sarkozy. Pühapäev tõi rõõmuöö neile prantslastele, kes hääletasid sotsialist Hollande'i poolt. Pariisi kesklinn täitus taaskord ajaloos juubeldavate rahvamassidega.

NAISED HOLLANDE'i ELUS: (vasakul) Segolene Royal, värske presidendi ekselukaaslane, kellega neil on neli ühist last. Ka Royal on poliitik, kes kandideeris omakorda sotsialistide ridades 2007. aastal Sarkozy vastu. Paremal Hollande'i praegune elukaaslane Valerie Trierweiler, kes on elukutselt ajakirjanik, ehk siis samuti mitte kaugel poliitikast. Eesmaa arvab, et Prantsusmaa sai presidendivalimistel ka piltilusa esileedi!

Jaga |