Kuuldused Pärnu majandusraskustest tugevasti liialdatud

Muus osas oli seminari esinejaskond esinduslik. Ülevaate Eesti majanduslikust olukorrast andis majandusekspert Jaan Õmblus. Omavalitsuste eluolust rääkis Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast. Pärnu rahandusliku olukorra teemadel võtsid sõna nii praegune abilinnapea Annely Akkermann kui ka Pärnu eelarvestrateegia 2010-2013 üks autoreid Jüri Kukk. Kohal oli  2009. aasta sügiseni Pärnus linnapeaametit pidanud Mart Viisitamm, kes arutles teemal „Mis päästaks Pärnu pankrotist?".

Pärnu ei ole pankrotis

Kuigi alates Toomas Kivimägi saamisest linnapeaks pole Pärnust peale maksmata arvete ja läheneva maksejõuetuse midagi kirjutatud, tõdesid kohalolijad siiski kui ühest suust, et Pärnu ei ole pankrotis. Lisaks sellele, et üks omavalitsus juriidiliselt ei saagi eelmainitud olukorda sattuda, on Pärnul netovara umbes 1,9 miljardi krooni ulatuses, mida on kordi rohkem, kui Pärnu laenukoorem kokku. Samuti ei ole Pärnu rikkunud valla- ja linnaeelarve seaduse § 8 lg 1 p 1, mille kohaselt võib omavalitsus võtta laenu juhul, kui kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendimaksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei ületa 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest. Kohustuste võtmise ajal seaduses nimetatud piiri ei ületatud ja hetkel on Pärnu  iga-aastane laenude tagasimaksete kogusumma väiksem kui seaduses lubatud ülempiir (milleks on 20% eelarveaastaks kavandatud eelarvetulust).

Eelmine, 2009. aasta lõppes Pärnu linnale küll 45 miljoni kroonise miinusega, kuid siin mängis peamist rolli Vabariigi Valitsuse otsus kärpida omavalitsuste tulubaasi, mistõttu Pärnu kaotas umbes 70 miljonit krooni. Lisaks olukorrale, millest leidsid end ka ülejäänud Eesti omavalitsused, viivitas Pärnus uus linnavalitsus tööleasumisega peale valimisi tervelt kuu. Nimelt ootas endine Pärnu maavanem Toomas Kivimägi Riigikogult avaliku teenistuse seaduse muudatust, ilma milleta poleks valimistel end tulevase linnapeana reklaaminud mees tegelikkuses võimu teostada saanud. Samal ajal oli vana linnavalitsus eesotsas vana linnapeaga jäetud omalaadsesse vaakumisse - volikogus enam hääli otsuste langetamiseks ei jagunud, sest pärast valimisi oli sündinud uus koalitsioon, mis, tõsi küll, ei kiirustanud uue linnapea valimisega.

Nii tuligi päästeplaanid maha matta ja oodata, mil „uus ja tegus" linnapea probleeme lahendama hakkab. Paraku antud juhul aga oli aeg raha, ja nii maksiski viivitamine ja kuuajane võimuvaakum linnale kui tervikule lõpuks kätte.

Mis päästaks Pärnu ja teised omavalitsused pankrotist?

Kuigi Pärnu ei ole pankrotis, tõdeti seminaril siiski, et linnale on vaja leida uusi tuluallikaid. Senine kärpimispoliitika on muidugi andnud kokkuhoidu, kuid samas ei ole see siiski päris see lahendus, mida omavalitsus pikas ajaperspektiivis funktsioneerimiseks vajab.

Ühe võimaliku lisatuluna nähti müügimaksu kehtestamist. Müügimaksu plusse-miinuseid analüüsiti juba 2006. aastal, kuid tollases majandusseisus ei peetud müügimaksu kehtestamist siiski mõttekaks. Ja eks teatud mõttes ka põhjusega - kui müügimaks kehtib ainult teatud omavalitsustes, siis on alati mõnel ettevõttel võimalik osa oma toodangu müügist vormistada mõne teise valla/linna territooriumil. Siinkohal kutsuski endine linnapea Mart Viisitamm omavalitsusi üles koostööle, sest tulubaasi suurendamine ja sellega kaasnevate maksupettuste vältimine on kõigi valdade ja linnade mure.

Tuleb tõdeda, et uute maksude rakendamine ei ole ühelegi omavalitsusele midagi rõõmupakkuvat, kuid õhukeseks lihvitud riik ja optimaalsest allapoole lastud tulumaks ei jäta muid valikuid. Tänavad vajavad remontimist ja hooldamist, koolid-lasteaiad kütmist ja kohendamist -  hoolimata rahakoti vähendamisest pole riik siiamaani omavalitsustelt ülesandeid vähemaks võtnud.

Loomulikult läheks omavalitsuste elu kergemaks siis, kui majanduse jälle rööbastele saaks. Kuid kuna siin tuleks loota riigivalitsejatele, on tulemuslikum mõelda uute maksude peale...

SIMMO SAAR, Keskerakonna Pärnu piirkonna aseesimees

[illustratsiooniallkirjad]

VALDADE SISSETULEKU LANGUS: Kui 2008. aastal kasvas omavalitsuste jaoks tulumaksu laekumine keskmiselt 17%, siis mullu pidid vallad/linnad leppima 14-protsendise langusega.

Slaid Jüri Võigemasti ettekande  materjalidest

LAENURAHA MITTETOOTLIK PAIGUTUS: ärilised lahendused  26%, tarbimine 22%, kinnisvara 52%.

Slaid Jaan Õmbluse ettekande materjalidest

Jaga |