![]() Tõestatud! President eksis 5 aastat järjest11. juuli 2012Eesti president Toomas Hendrik Ilves täitis aastatel 2007 kuni 2011 oma majanduslike huvide deklaratsiooni puudulike andmetega. Tõendid selle kohta ilmusid 27. juuni Riigi Teatajas. President eksis, kuid ta jäi karistuseta. Igal aastal
täidab paarkümmend tuhat ametnikku oma majanduslike huvide deklaratsiooni. Igas
deklaratsioonis on sees lause „Olen teadlik, et andmete tähtpäevaks esitamata
jätmine, andmete puudulik esitamine või teadvalt valeandmete esitamine toob
kaasa vastutuse seaduses sätestatud korras“. Ometi on
seadusandja loonud patustajatele tagaukse. Kui ametnik esitab deklaratsiooni
uuesti enne politseis uurimise alustamist, siis tagantjärele eelnevate aastate
valeandmete esitamist ei uurita ega karistata. Kirjutas
Õhtuleht Alates
presidendiks saamisest oli Toomas Hendrik Ilves kirjutanud oma Erma kinnistu
kohta registrinumbri 145038 ja punktis 11 võetud kohustusteks kokku 4,328 miljonit krooni. Nende numbrite valelikkus
tuli ilmsiks juba möödunud aasta sügisel, kui sellele juhtis tähelepanu Virgo
Kruve, vt Õhtuleht, 22. oktoober „Kui palju võib eksida president?“. President
oli deklaratsiooni kirjutanud Põlvamaal Valgjärve vallas Saverna külas asuva
Mäepalu kinnistu numbri. Kirjutas
Kesknädal 16.
novembril 2011 avaldas Kesknädal Virgo Kruve artikli „President Ilvese
salalaenud“, mis avalikustas Soome pankade Merita Bank Plc ja Nordea Pank
Finland Plc kasuks seatud kolm (!) hüpoteeki summas
2,28 miljonit krooni, mille president oli võetud kohustusena maha
salanud. Ühe pangakohustuse unustamine oleks mälu nõrgemine, kolm on juba
mälukaotus või teadlik valeandmete esitamine. 27. juuni
Riigi Teatajas on avaldatud Toomas Hendrik Ilvese deklaratsioon, kus Erma
kinnistul on õige number 145039 ja punktis 11 nimetatud ka Merita Bank Plc ja
Nordea Pank Finland Plc kasuks seatud hüpoteegid. Seega kasvasid presidendi
kohustused mulluselt 4,328 miljonilt kroonilt 6,656
miljoni kroonini, sest kauem polnud enam võimalik avalike registrite
andmeid varjata ning Soomest võetud võlgu maha salata. Valeandmete
esitamise eest saaks ametnikku karistada, paraku puudus politseil selleks huvi.
Presidendile jäeti piisavalt aega, alates meedias esimese info ilmumisest, et
ta saaks esitada „parandatud“ majandushuvide deklaratsiooni ja pääseda
väärteomenetlusest. Tänutäheks
tegi Ilves Reformierakonna salajaste annetuste (nn Silvergate) ilmsiks tuleku
järel 31. mail avalduse, kus on öeldud: „Mulle teeb muret, kui selle käigus
kõigutatakse parteipoliitikaüleste uurimis- ja järelevalveasutuste
usaldusväärsust ning rahva usku ausa valitsemise võimalikkusesse. Politsei,
prokuratuur ja Kaitsepolitsei kontrollivad oma pädevuse piires süütegudele
viitavate väidete tõelevastavust, esitavad vajaduse korral süüdistuse ja viivad
asjad kohtusse.“ Jõustruktuurid
näitasid seevastu üles huvi karistada deklaratsiooniga eksimise eest Tallinna
linnapead Edgar Savisaart 9000kroonise
trahviga, sest tema neile hüvesid (aumärke) ei jaga ja on riigivõimu suhtes
opositsioonis. NB!
Toimetus jättis krooniajal esitatud deklaratsioonides olnud summad eurodeks
teisendamata. LEHED
TUVASTASID: Presidendi „Muud varalised kohustused“ (p. 11) kasvasid 2,3 miljoni krooni võrra, sest pikemalt polnud võimalik
varjata Soome pankadele seatud hüpoteeke. Allikad:
1) 16. novembril 2011 Kesknädal
„President Ilvese salalaenud“ http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17893 2) Ilvese 2011. aasta deklaratsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/328062011001
3) Ilvese 2012. aasta deklaratsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/327062012001 4) Ilvese 31. mai avaldus politsei
toetuseks 5) http://www.president.ee/et/meediakajastus/avaldused/7538-president-toomas-hendrik-ilvese-kommentaar/index.html Kn Viimati muudetud: 11.07.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |