Põlva üldhaigla jääb alles

HEIMAR LENK,      15. jaanuar 2003


Mul on heameel Põlvamaa rahvale teatada, et lähiaastatel nende haigemaja keegi ära ei riku ja see jätkab oma tööd Põlva üldhaiglana, nagu kohalikud inimesed seda soovinud. Selline on valitsusliidu kindel seisukoht. Keskerakonna jätkamisel valitsuses pärast kevadisi valimisi ei tohi selles seisukohas midagi muutuda.
Terav probleem haigla tuleviku ümber kerkis hiljaaegu taas üles, kui hakkasid levima kuuldused, et Põlva haigla tähtsust tahetakse ikkagi piirata ja kirurgiaosakond koos sünnitusega sellest välja viia. Sellega muutuks üldhaigla kohalikuks meditsiiniasutuseks, millel tunduvalt väiksemad võimalused kui üldhaiglal.

Volikogu sotsiaalkomisjon ärevil

Põlva linnavolikogu sotsiaalkomisjon võttis oma kolmapäevasel istungil vastu otsuse, mis nõuab Põlva haigla jätkamist pikemas perspektiivis üldhaiglana. Otsuse juures on ka seletuskiri, milles nõudmine asjalikult põhjendatakse. Piltlikult öeldes moodustavad Tallinna ja Tartu haiglad Eesti meditsiini pea ja südame ning maakonnahaiglad on selle selgrooks.
Sotsiaalkomisjoni selgituses nimetatakse maakonnahaiglat piirkonnakeskseks tervishoiuasutuseks, mille ümber koondub kohalik arstiabi, haiguste ennetustegevus ja laialdane tervishoiualane selgitustöö. Kahtlemata on üldhaiglal paremad võimalused tervishoiuteenuse õigeaegseks ja kvaliteetseks osutamiseks. Haigla kohaliku staatuse puhul jääksid mitmed teenused, sealhulgas kirurgiline abi hoopis ära. Lisaks veel vahemaad. Majanduslikult oleks haigete transport kaugemal asuvaisse haiglatesse paljudel juhtudel ebaotstarbekas.
Asja juures ei puudu ka inimlik mõõde, sest kohalik rahvas on aastakümneid harjunud saama teise tasandi arstiabi just nimelt oma koduses maakonnahaiglas.

Minister mõistab patsiendi muret

Sotsiaalminister Siiri Oviirile pole tarvis Põlva üldhaigla tähtust ja vajadust põhjendada. Ta mõistab seda niigi. Teatavasti oli vaid rahapuudus see, mis nii Põlva kui ka laiema kõlapinna leidnud Rapla haigla saatust mõjutada võis. Tänaseks on mõlema haigla staatus selline, nagu kohalik rahvas ja arstid seda ise soovinud.
Ministri nõunik Kai Kotka lisab, et Põlva haigla staatus üldhaiglana on kirjas vabariigi haiglate arengukava eelnõus. Haiglate võrgu arengukava koostatakse aastani 2015. Mis siis edasi saab, oleneb Eesti tervishoiu üldisest arengusuunast ja selleks ajaks kujunenud prioriteetidest.
Sotsiaalministri nõunik saab väga hästi aru maakonnahaigla suurest positiivsest mõjust kohalikule infrastruktuurile. "Lisaks arstiabi andmisele on haiglal oluline roll kohaliku elu kujundamisel. Arstid on kohaliku intelligentsi lahutamatu osa," räägib ta ja jätkab. "Ühelt poolt on haigla näol tegemist tööandjaga, teisalt on haigla kohaliku infrastruktuuri arendaja, sest haiglas töötajate pered vajavad ka teisi teenuseid - lasteaeda, kooli, raamatukogu ja muud seesugust."

Rahvas kaitses haigemaja ise

Möödunud aasta kevadel kirjutasin ma Kesknädalas, kuidas kaks tublit Põlva meest kogusid haigla toetuseks 7604 allkirja. Seega viiendik maakonna inimestest nõudis kohaliku haigla säilitamist.
Põlva maahärrad Heiki Männik ja Jaan Laul oleksid kogunud veelgi laiema toetuse, kuid aeg sai lihtsalt otsa. Protestikiri tuli kiiresti Tallinna tuua ja minister Oviirile üle anda.
Männik käis ise katseks Võru haiglas ja polikliinikus, mida oma haigla asemikeks pakuti, vastuvõtul ning kulutas sellele terve päeva. Lisaks sõidule ja lõunakohvile veel üle poolesaja krooni. Põlvas saanuks ta hakkama paari tunni ja viie krooniga. See kinnitas veel kord kohaliku maakonnahaigla jätkamise vajadust. Männiku meelest on rahva tervis riigikaitseline küsimus. "Te vaadake, kui kidurad meie sõdurid on," võttis mees abitu arstiabi probleemi riigi tasandil kokku.
Ministeerium võttis protestikirja tõsiselt ja vaatas Põlva haigemaja tulevikustsenaariumi veel kord läbi. Nüüd aasta alguseks sai tehtud lõplik otsus. Põlva maakonnahaigla peab jätkama üldhaiglana nagu seni ja nagu inimesed seda oma allkirja andes soovinud.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)