Keda ikkagi lepitada?

ENN UUSEN,      12. november 2003


Ühiskondliku kokkuleppe mõju tundub paljudele üsna väetina, et uskuda olulise pöörde saabumist ühiste eesmärkide elluviimisel. Kõigepealt peaks ju laiahaardeline kokkulepe suurendama üleüldist veendumust, et ühiskond on muutunud monoliitsemaks, kokkuleppivamaks ja koostöötegusamaks.
Oluline on ka see, kui selge on maksupoliitika eesmärk ning kui tõhusalt ja läbipaistvalt see koostöömehhanisme rakendades teostub? Seni on Eesti maksupoliitika olnud üheks omamoodi arusaamatuks kelkimisobjektiks, mis ilmselt professionaalsetele välisekspertidele jätab mulje Eesti võimumeestest kui kitsarinnalistest ahnitsejatest, kellel napib lihtsaid majandusteoreetilisi teadmisi ja tavalisi sotsiaal-majanduslikke kogemusi.

Proportsionaalne tulumaks, mida Eestis idealiseeritakse, on keskmise tarbimise ning tootmise kasvu peamine pidurdaja. Seda seisukohta ei lükka kõrvale ka moodsamad tarbimisfunktsiooni teooriad, mida on propageerinud R. Brumberg, F. Modigliani ja M. Friedman. Niisiis, Friedmani süüdistamine Eesti sotsiaalhädades on alusetu. Proportsionaalse tulumaksu negatiivne mõju on seda väiksem, mida madalam on maksu tase. See tähendab, 20% tulumaks on tõepoolest nii tootjale kui ka tarbijale vähem takistusi põhjustav kui 26%.
Mõningat leevendust proportsionaalse tulumaksu negatiivsele toimele pakub maksuvaba miinimumi kehtestamine, kuid selle tase peaks olema piisavalt kõrge, Eestis praegusel hetkel ligikaudu 8-10 tuhat krooni. Proportsionaalne tulumaks on segav ka muude sotsiaal-majanduslike efektiivsuskriteeriumide alusel. Praegustes hädades võime kaasaaitajaks pidada meie kasutuselolevat maksusüsteemi. Probleem on selleski, et proportsionaalne tulumaks jätab vähe võimalusi tootjate toetamiseks, tootmise stimuleerimiseks.

Astmelise tulumaksu eelised
Milline on efektiivne palgatase, mis stimuleerib töötajat oma kvalifikatsiooni tõstma ning isiklikku panust suurendama? Sedagi võib just proportsionaalne tulumaks mõjutada, pealegi on eri riikides efektiivsest palgatasemest erinev arusaam. Tinglikult võib leida lae, et efektiivne palk ei tohi ületada 6-10 kordset madalaima palga taset. Eestis seega 13-22 tuhandet krooni kuus.
Riigikogu on enesele teinud palga, mis väljub või on väljumas efektiivse sissetuleku raamidest, mistõttu priiskavale kulutamisele ning vähesele huvile riigi sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel võime siitki leida ühe põhjuse. Ülikõrgete palkade maksmine riigiettevõtete juhtidele on sotsiaal-majanduslike kriteeriumide alusel samuti ühiskonna efektiivset toimimist negatiivselt mõjutav nähtus. See tähendab, et juhi roll sotsiaal-majandusliku tasakaalu rikkujana hakkab teatud väga kõrge palga puhul ületama tema positiivset mõju majanduse edendajana.
Milliseid võimalusi pakub astmeline tulumaks? Astmelise tulumaksu kasutamisel on samuti ideaalne, et oleks maksuvaba alammäär, mis enam-vähem ühtiks keskmise tarbimise tasemega. Inglismaal rakendati seda kuni Teise maailmasõjani, kuid briti töötajad olid ise huvitatud mitte ainult sotsiaalmaksu maksmisest, vaid ka omapoolse panuse andmisest riigikaitse ja riigi sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisse. See tähendab, soovisid end tunda riigi peremehena. Nüüd maksavadki kõik töötajad tulumaksu, kuid tulust sõltuva diferentseeritud astmelisuse alusel.
Eestis ei avalda vabatahtlikku patriootilisust seni veel isegi mitte väga suure sissetulekuga isikud. Diferentseeritud (astmelise) tulumaksu suurus võib kõikuda 0-100% vahel. 0 tähendab maksuvabastust, 100% aga seda, et teatud sissetulekust alates maksab töötaja kogu sellest kõrgema tuluosa riigile. Loomulikult on nii 0 kui ka 100% maksukoormuse efektiivsus 0. Milline on kõige efektiivsem astmeline maksujaotus, selle lahendamine on keerukas ülesanne. Tuleb ju leida tarbija sotsiaalselt põhjendatud ostujõu ülejääk ning see suunata majanduse edendamisse (tootmise laiendamiseks ja seda kindlustava teadustöö rahastamiseks).
Seega on astmelise tulumaksu kaasabil tõepoolest võimalik majandust stimuleerida ja isegi teadusemahukamaks muuta.

Käibemaksu plussid ja miinused
Omamoodi majandust segavaks maksuks on lisaväärtuse maks (eesti keeles kasutusel kui käibemaks). Eestis on saanud tavaks nimetada seda tarbimise maksustamiseks. Tegelikult mõjub maks veelgi negatiivsemalt tootmisele. Tootjatel on pidurid peal, et tootmist optimeerida ja kasumit maksimeerida.
Käibemaks võeti kasutusele NSVLis, kus selle arvelt saadi ligikaudu 50% riigi puhastulust. On arvamusi, et käibemaks oli üks tegureid, mis soosis majanduse ebaefektiivsust ning üleüldist defitsiiti. Käibemaksuvaba tööstuslik tootmine kolhoosides avas aga võimalused märgatavalt efektiivsemaks majandamiseks. Arenenud Euroopas võeti käibemaks kasutusele pärast Teist maailmasõda. USAs peeti seda kaua aastaid majandust segavaks koormiseks.
Nüüd on tekkinud omapärane olukord. Riikides, kus on kõrge käibemaks, on majandusnäitajatel, mis avaldatakse valuutakursi ja ostujõu pariteedi alusel, suur erinevus. Näiteks on Saksamaa valuutakursi alusel avaldatud keskmiste majandusnäitajate poolest USAst ees, ostujõu pariteedi alusel jääb aga maha. Ehk teisiti öeldes, Saksamaal on kaubad kallimad kui USAs ning elanike elatustase veidi madalam. Käibemaksu rakendamine ei võimalda tootmist tervikuna toetada, küll annab see aga võimaluse üksikuid majandusharusid, näiteks põllumajandust, toetada, mida proportsionaalse tulumaksu puhul on raske teha. Kas käibemaks kujuneb ELi majandusele oluliseks piduriks ning kas seda tuleb muuta, näitab tulevik.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)