Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eesti arengustsenaariumid: illusioonid, prognoosid ja pettumused

VAMBOLA RAUDSEPP,      03. september 2003


Vähemalt veerand eestlastest küsib endalt: miks töökalt ja ausalt elatud elu kokkuvõtteks võib olla kõrvaletõrjutus ja resignatsioon? Kes suudab selgitada sünget ja traagilist, katastroofe ja lüüasaamisi, mida pakub iga algav päev? Kuid selgitama peab, lausa karjuvalt peab. Eriti praegu toimiva demograafilise katastroofi tingimustes. Pärast kümne aasta möödumist neid selgitusi ei vajata, sest polegi enam, kellega oma mõtteid jagada. Selleks ajaks on kuritegevus, kodutus, perekonnatus, joomarlus, asotsiaalne eluviis, aids, narkomaania, prostitutsioon, töötus, enesetapud ja järsult kasvav negatiivne iive oma laastava töö teinud. Pole vaja mingeid 30 aasta programme.

Kiirenevat arengut globaalmõõtmetes ei suuda keegi peatada. Ja pole vajagi. Peame nende protsessidega kaasa minema. Küsimus on vaid selles: kas suudame ja kas selleks on olemas aineline baas? Kui pool sajandit tagasi, s.o eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel nn innovatsioonitsükli kestuseks mõõdeti 12-15 aastat, siis praegu on see lühenenud 3-5 aastani. Tähendab, praktiliselt nelja aasta jooksul vananevad meie teadmised, arusaamised, väärtushinnangud, kuid ka autod, elektroonikaseadmed jne. Ja mis kõige tähtsam - uurimismeetodid. Nende uuendustega suudavad kaasa minna vaid kõige andekamad, tervemad, haritumad ja teotahtelisemad noored, just vanuses 25-40 aastat. Kõik teised vajavad majanduspraktikas hoopis teistsugust rakendust, s.o nendes valdkondades, mida innovatsioon nii jõuliselt ei mõjuta. Mida see sisuliselt tähendab ning mida endaga kaasa toob Eestile, sellele ei suuda keegi meist vastust anda.

Puuduvad prognoosimismeetodid

Me kõik tajume üha kiirenevaid muutusi, kuid paraku inimene (mitteteadlane) pole suuteline nägema kaugemale kui 1-1,5 innovatsioonitsüklit. Seega, mis meid ümbritseb aastal 2009 või 2010, on täiesti tundmatu ja mõistetamatu. Olgem siirad, meil kohapeal lihtsalt puudub selleks otstarbeks vajalik ja usaldusväärne prognoosimismeetodite arsenal. Praegused üldlevinud prognoosid on vaid hüpoteesid, mille usaldusväärsuseks (prognoositud sündmuse esinemise tõenäosuseks) võib pidada vaid paarikümmend protsenti. Pealegi ei suuda me hõlmata neid põhilisi mõjureid, millest ikkagi johtuvad tulevikustsenaariumid. Süvateaduses asi siiski nii hull ei ole.

Laialt maanteelt rabasse

Vahest peame mõtlema sellele, et enamik probleemidest, millega seisame rinnutsi täna, on pseudoprobleemid ning probleemid ise ja nendele lahendusteede otsimine on täiesti vääral alusel. Piltlikult öeldes, oleme keeranud laialt maanteelt rabasse ning kirume siis kõiki ettetulevaid raskusi. Eks üheks põhjuseks ole siin Eesti teadlaste olematu roll rahvaga lävimisel. Seni, kuni me mõõdame kõike rahas, läbimüügi, kasumi jt näitajatega, polegi võimalik ajaleheruumi või eetriaega teadlastele pakkuda. See ei müü. Ju siis poliitiliste parteide suunistes peaks olema süvateaduslik lähenemine meie igapäeva eluliste probleemide lahendamiseks. Asjatu lootus. Valimiskampaania edukuse määravad emotsioonid, mitte aga asjakäsitluse teaduslikkus.

Juhid vabandagu rahva ees

Kõige rängemalt kannatavad just need eestlased, kes tegid aatemeestena kaasa laulva revolutsiooni, uskusid eestlaste ühtekuuluvusse ning iseseisva Eesti taasloomisse. Suur osa nendest ju reedeti (kes reetis?). Miks üleminekuaja seadusandlus oli selline, nagu see on? Miks kadus ära usaldusväärne trükisõna? Miks teleekraanil pakutakse ropendamist, vägivalda, ajuvabadust? Küsimusi on kümneid. Seepärast: kas ei peaks nüüd, enne ELiga liitumist tolleaja Rahvarinde, ERSP jt juhid avalikult vabandama eesti rahva ees (president Jeltsin vabandas). Oli ju tol ajal väljapakutu teadlik illusioon, mida hiljem väga omapäraselt seostati tegelikkusega. Tegelikkuses haaras igaüks (kellel see võimalik oli) oma. Juhid kindlustasid ennekõike oma tuleviku (sh ka seadusandluse kaudu), vältimaks kõrvaletõrjutust ja resignatsiooni. Kahetsemist ja vabandamist vääriv tegu!

Viimati muudetud: 03.09.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail