Üksmeele ja rahu sild Mustvees

2. juulil avati Mustvees pidulikult uus sild, mille valmimiseks kulus aasta ning mida oli oodatud juba kaua – vanal sillal täitus juba 81 eluaastat. Ligi 700 000 eurot maksnud investeering sobitub linnakeskkonda suurepäraselt ning harmoneerub väljakujuneva sadamakompleksiga. Kesknädal toob lugejateni mõtted ja emotsioonid sellest kaunist idamere – nagu kohalikud Peipsit hüüavad – äärsest linnast.

Tõelise silmailu teekond

Pärnust lahutab Mustveed ligi 190 kilomeetrit, Tallinnast 170 ning Tartust veidi üle 60 kilomeetri. Päris pealinnast Tallinnast Peipsi pealinna Mustvee poole sõites on võimalik valida väikesi, kuid heas korras maanteedega marsruut, mis lubab pikalt imetleda juulikuise Lääne-Virumaa laugeid maastikke.

Töökaid põllumehi paistab siinkandis jaguvat – tee ääres ei riiva silma ükski söötis maalapp. Veel rohelist tooni teraviljapõllud, juba esimesest niidust välja kasvanud rohumaad ning kollased rapsiväljad moodustavad postkaardiväärilised pildid. Sama kaunid on ka maanteelt paistvad  majapidamised, mille hoolitsetud aiad ja korras hooned annavad märku elanike töökusest.

Mustvee ise – arvatavasti saanud oma nime läbivoolava jõe vee tumeda turbase värvuse tõttu – on viimase paari aastaga saanud kaunima ilme ning üha oskuslikumalt ära kasutamas oma asukohta Eesti suurima järve kaldal. Renoveeritud hooned linnaelanike teenindamiseks, 2008. aastal valminud kaubanduskeskus ja bussijaam ning 2014. aastal valminud sadamahoone koos reisisadamaga.

Sel aastal rõõmustab linlasi ja linna külalisi ligi kilomeetri pikkune valgustatud promenaad ja uus sild koos kallasradadega. Juba aga unistatakse Mustvee linnavalitsuses promenaadi ning kergliiklusteede pikendamisest, et järveala veelgi terviklikumaks muuta.

Üksmeele ja rahu sild

Varem Kalma – Mustvee 36. kilomeetril asunud 15-tonnise kandevõimega sild oli projekteeritud 1931. ning valminud 1934. aastal. Muide, selle silla avas president Konstantin Päts.

Enne vastavatud silla ehituse alustamist kaaluti põhjalikult vana silla renoveerimise võimalusi ning selle säilitamist, kuid konstruktsioonid olid sedavõrd halvas seisukorras, et see poleks olnud otstarbekas. Loomulikult tekitas vana silla uuega asendamine ka vastakaid emotsioone ning mõnes inimeses ehk pahameeltki, kuid erimeelsused suudeti siiski ületada. Vana silda on väärikalt meeles peetud ning uue silla alt läbi jalutades märkab vana 1934. aasta oskuslikku tähistust.

2. juulil, uue silla avamise päeval oli justkui tellitult päikesepaisteline ilm, mis aitas pidulikule sündmusele meelitada paarsada inimest. Kohal olid Maanteeameti, projekteerijate, ehitajate ja ehitusjärelevalve esindajad. Külalistena osalesid Tallinna Linnavolikogu esimees Kalev Kallo, Tallinna abilinnapea Taavi Aas ning Riigikogu liige Aivar Kokk.

Silla konstrueerimise ja ehitusega seotud inimesed nentisid rahulolevalt, et koostöö projekteerijate, ehitajate ja linnavalitsuse vahel sujus hästi ning on põhjust rahuloluks. Kiideti silla saledat siluetti, korralikku kandevõimet ning tulevikuvaadet reisisadama arengut silmas pidades, sest uue silla alt mahuvad läbi sõitma ka väikelaevad.

Mustvee linnapea Max Kaur märkis oma sõnavõtus, et tegemist on ajaloolise sündmusega mitte ainult Peipsi regioonile, vaid kogu Eestile. „Uus sild on nii arhitektuuriliselt kui esteetiliselt, nii valgustuse kui ka turvalisuse poolest ilusaim betoonehitis Eestis,” kiitis Mustvee linnapea.

Tervitusega esinenud Tallinna Linnavolikogu esimees Kalev Kallo rõhutas, et uus sild mitte ainult ei kaunista Mustvee linna, vaid omab ka strateegilist tähtsust: „Siinne varasem sild oli ehitatud juba üle 80 aasta tagasi ning seega paratamatult ajale ja linna arengule jalgu jäänud.” Tallinna volikogu juht tuletas Mustvee elanikele meelde, et ka Tallinna ja Mustvee vahel on üks sild – kultuurisild. Nimelt on Mustvee 2014. aasta lõpust võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ liige. “Meie ühisest tegevusest ja aktiivsusest sõltub see, kui palju Mustveed Eestis ja Euroopas teatakse. Olge aktiivsed oma kaunist linna tutvustama!” soovitas Kallo.

Mustvee on ka viie kiriku linn. Seal asuvad Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik, Ainuusu kirik, luteriusu kirik, vanausuliste kirik ja Betaania koguduse palvemaja. Järelikult ei saanud silla avamiselt puududa ka kirikute esindajad. Nii pühitsesid uue silla ühiselt Mustvee luteri koguduse  pastor ja õigeusu preester. Luteri pastor Eenok Haamer, kes on kõige kauem ühes koguduses teeninud õpetaja Eestis (Mustvees 1963. aastast) rõhutas, et esimest korda uuest sillast üle sõites soovis ta linnale kogu südamest üksmeelt ja rahu. Nii andiski kirikuisa Mustvee sillale nimeks “üksmeele ja rahu sild”. Publiku tugev aplaus andis märku, et selle nimega ollakse päri.

TUNNUSTUS

2014. aasta detsembris avati Mustvees reisisadam, mille käigus ehitati uus, moodsa arhitektuuriga sadamahoone, remonditi põhjakai ja rajati 168-meetrine, 30 laeva vastu võtta suutev paadisild. Investeeringu suuruseks oli 1,1 miljonit eurot, millest põhiosa tuli Eesti – Läti – Vene piiriülesest koostööprogrammist „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond”. Jõgeva Maavalitsus koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga valis konkursi „Jõgevamaa tunnustab 2014” raames Mustvee sadamahoone valmimise Jõgevamaa aasta teoks.

UHKE PROMENAAD

Tänavu suvest rõõmustab mustveelasi ka kilomeetri pikkune rannapromenaad, mis pakub võimaluse imetleda Peipsi avarat veevälja. Kahes etapis valminud valgustatud ja istepinkidega varustatud jalutustee on saanud kiiresti populaarseks nii kohalike kui ka linna külaliste seas. Tulevikus tahetakse promenaadi veelgi pikemaks ehitada, täiendada järveäärset puhkeala uute atraktsioonidega ning rajada ka kergliiklustee Kasepää suunas.

Jaga |