13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Maagid tegutsevad jälle!14. veebruar 2007Jätkame tagasipõiget Mart Laari esimese valitsuse aegadesse. See on põhjendatud Roheliste Erakonna pealemarsiga – selle uue „firma" eesotsas on vanad tuntud tegijad Marek Strandberg ja Agu Kivimägi, Mart Laari sõbrad kurikuulsast aktsiaseltsist "Maag". Sirvime 1999. aasta hakul ilmunud raamatut "Süüdimatus", kust pärinebvad ajakirjandusnopped aastaist 1992–1994. (Algus 7. veebruari Kesknädalas) Jätkab "Eesti Aja" ajakirjanik Toomas Kümmel (1.09.1993): "Praegune AS "Maag" vahendab põhiliselt metalli Venemaalt otse Soome, kust see edasi müüakse. Eestis liiguvad ainult raha ja lepingud. Tulu annab ka Venemaalt Eestisse toodud raha, mis siin teenima pannakse. Ka nüüd on Strandbergi ja Kivimäge nähtud liikumas kottidega, milles miljonid dollarid. Sellise raha päritolu on ilmselt võimatu täpselt kindlaks määrata. Kas on üldse täpselt selge, kus lõpeb seaduslik äritegevus ja algab musta raha pesemine?" Tänu ühiskondlikule survele oli Erastamisagentuuri nõukogu 8. septembril sunnitud "Rahva Hääle" müümise "Maagile" tühistama. Muidugi väljendasid "maagid" oma resoluutset arusaamatust, korraldades 23. septembril 1993 otse Toompea lossis (ruumis 115) pressikonverentsi. Strandberg teatas suureliselt, et valitsuse ja Riigikogu hoones on nad nagu oma kodus: "Me lihtsalt teatasime, et tuleme." Kellele? Arvatavasti Laarile endale. Igatahes valitsuse pressitalituse hilisem teade väitis, et eraaktsiaselts "Maag" Riigikantselei poole ametliku taotlusega ruumi eraldamiseks ei pöördunud. Maagi rahade päritolu Sellest annab mingi selguse ajakiri "Magneet" (nr. 3 – 1993), kus on avaldatud Leelo Lauritsa kirjutis "Maagi" kahest omanikust Marek Strandbergist ja Ago Kivimäest. Mõlemad kommenteerisid oma tegevust "Eesti Aja" MiniBörsis. Agu Kivimägi: "Infokäive oli hämmastavalt suur. Kord nädalas istusin paar tundi arvuti taga, telefon helises lakkamatult. Tekkisid kontaktid Venemaaga, ja meid huvitas hirmsasti, kui võimalik on börsipõhimõttel midagi teha". Marek Strandberg: "Sõitsime Moskvasse, istusime Eesti Esindusse maha ja otsisime lehtede järgi rikkamad firmad, helistasime ja tegime pakkumisi. Vahendasime kaupa Venes endas. Ja tõesti, juba tollal osutus võimalikuks kaubelda lubaduste ja dokumentidega." Rublamüük ja maagilised vaheltkasud Aastapäevad hiljem tõusid "maagid" Marek Strandbergi juhtimisel peategelasteks rublamüügiga Tshetsheeniasse. Tehing ise oli toimunud juba 1993. aasta algul. 31. augustil 1994 kirjutas Enno Tammer „Postimehes", et "peaminister Mart Laar jättis vastamata küsimustele ringlusest kõrvaldatud rublamassi kohta". Enno Tammer jätkas samal teemal 3. septembri „Postimehes": "Rublamassi teema tõstatanud Koonderakonna esimees Tiit Vähi ütles "Postimehele" eile pärast põgusat tutvumist rahareformikomitee avaldusega, et on selgeks saanud: valitsus müüs rublad maha ja peaminister on valetanud." Samal päeval kirjutas Ester Shank „Eesti Sõnumite" artiklis "Süüdimatuse sündroom": "Rahval /…/, kelle varaga tehing sooritati, peaks olema õigus teada saada, kuhu läksid teenitud miljonid dollarid. Paraku jääb ilmselgelt puudulikuks ka rahareformikomitee eile saabunud teade. Raha läinud Sotsiaalfondi arvele ja Põhja-Eesti Panka. Esiteks pole AS Maag poolt Sotsiaalfondi kantud 980 000 dollari sihitust avalikustatud. Teiseks teatas Põhja-Eesti Panga järelvalvenõukogu esimees Valve Kirsipuu, et ta ei tea midagi PEP-i kantud 912 547 dollarist. Kolmandaks pole öeldud, kuhu jäid ülejäänud miljon dollarit, mis detsembris 1992 – märtsis 1993 sooritatud rublamüügiga võidi teenida." Rublamüügi praktilisest käigust annab 20. ja 21. septembri 1993. a. "Eesti Sõnumite" artiklis "Vaikus on vaskne" ülevaate Raivo Palmaru. Saame teada, et rublade transport Tshetsheeniasse toimus AS "Maagi" vahendusel 20. ja 21. märtsil 1993. 20. märtsil sai Tallinna lennujaam Riigikantseleist Laari nõuniku Tiit Pruuli allkirjaga dokumendi, kus paluti "võimaldada diplomaatilise pagasi transport läbi lennujaama 20. märtsil 1993". Samal päeval, kirjeldab Palmaru, sisenesid pääsla nr. 2 kaudu lennuväljale neli Eesti Panga numbritega autot koos 18 saatjaga. Samal ajal oli lennujaamas lennuk Groznõist. Lennujaam ei teadnud kaubast muud, kui et tegemist oli "EV riigikantselei salastatud kaubaga". Teada aga oli see, et lahkuv lennuk oli Tallinnast väljudes 18 tonni raskem kui saabudes. Järgmisel päeval tegi sama lennuk teise reisi. Palmaru järeldab, et Eesti riik ajas asju allilmaga. Nimelt tulid Groznõist lennukiga kaks meest – Ruslan Sultuhhanov ja Ruslan Salamov –, kellel olid N.Liidu punased passid, mis kontrollijates kahtlust ei äratanud. Nii võis arvata, et tegu on Dudajevi eriteenistuse meestega. Kuid Groznõist kinnitatakse, et sellenimelisi seal riigiametis ei ole. Jääb mulje, et asju ei aetud Tshetsheenia valitsusega… Raivo Palmaru küsis oma artiklis sedagi, kui palju rublatehinguga teeniti. "Rublade eest metalli ostes ning seda dollarite eest müües ei olnud rubla ja dollari keskmine kurss sugugi 1 USD = 501,6 rubla, nagu kinnitatakse rahareformikomitee avalduses, vaid palju väiksem. Oletagem, et vahendajad ostsid 1 460 000 000 rubla eest vaske (neli kuud varem õnnestus Maagil osta vaske 82,5 miljoni rubla eest). Sel juhul ei teenitud mitte 2,9 miljonit, vaid umbes 16 miljonit dollarit. Mööngem, et võib-olla ei ostetud sel korral kogu summa eest vaske. Pealegi tuli operatsiooni käigus teha kulutusi. Ja ikkagi võidi saada 6–10 miljonit dollarit. See, et Eesti riik teenis tehingu pealt vaid 1 892 547 dollarit, on naeruväärne." Mõelge, noored rohelised, millest ja kuidas on teie maagiline tõus ja populaarsus alguse saanud! Viimati muudetud: 14.02.2007
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
