Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Moosist, jogurtist ja innovatsioonist

VELLO RAJA,      10. märts 2010

Meie riigi esileedi Kalevi kräpikomme ei söö - seda eesti rahvas juba teab. Nüüd on taluperemehe seisuses härra President andnud oma arvamuse meie jogurtimeistrite kohta - mingi moosisegajate töö, mille tulemusel sünnib toiduaine nimega jogurt, polevat miski innovaatiline tegevus.
 

Moekas võõrsõna innovatsioon käib meie kõrgeltharitud riigiisade ja muude asjameeste suus söögi alla ja söögi peale. Uurisin, mida see siis ka maakeeli tähendama peaks.

Niisiis, klassikalises mõistes märgib innovaatilisus uute toodete, tootmisviiside või olemasolevate teadmiste uutmoodi rakendamist majandusprotsessis, eesmärgiks saavutada konkurentsieelist.

Vaat sedasamust konkurentsieelist meie lugupeetavad jogurtitootjatest „moosisegajad" püüavadki saavutada. Ei ole see sugugi niisama lihtne kulbiga segamine, nagu austatud presidendihärra ette kujutab. See on ikka nii peen protsess, mida arvaksin võrdväärseks peente aroomide loojate tööga. Niipalju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid maitseid. Eks püüa siis luua suure ostjaskonna maitset rahuldavat toodet. Innovaatiline on see töö igal juhul.

Poleks ajaloos olnud entusiastlikke "moosisegajaid", poleks inimkonnal Coca-Colat, Riia palsamit ja Vana Tallinna likööri.

Eestis on moodne oodata enneolemat EESTI NOKIA't nagu kunagi ootasid Lasnamäe veerul oma valget laeva maltsvetlased. Kahjuks on Maarjamaal alla poolteise miljoni mõtleva olevuse, nendest loovisikuid armetult vähe. Just seepärast ongi iga pisike uus idee riigi arenguks kuldaväärt. Suures keerulises masinas on ju igal mutrikesel kindel otstarve.

Tuttav peterburilane, kes igal aastal Eestis puhkamas käib, on Eestis tehtud jogurtitest vaimustuses. Tema kodulinnas olevat eesti jogurti ostmine õnneasi.

Kuidas küll oleme jõudnud olukorda, et oleme kaotanud naabruses asuva hiigellinna turu võimalused? See turg aitas pärastsõjaaegsetel rasketel aastatel Virumaa maainimestel lapsigi koolitada.

Arvan, et innovaatilist mõtteainet sel teemal jätkuks nii presidendile kui ka nendele ametnikest asjapulkadele, kelle kohustuseks ekspordituru areng.

VELLO RAJA, insener Virumaalt



Viimati muudetud: 10.03.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail