Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Demokraatiat pole kunagi liiga palju

JANNO REILJAN,      30. märts 2005


Edgar Savisaare ettepanek vasaktsentristlike jõudude koondumiseks oli Rahvaliidule meeldivaks üllatuseks. Meile meeldis maailmavaatelise selguse rõhutamine tasakaalustatud poliitika kujundamisel.

Üllatas aga ettepaneku tegemise ajastus. Rahvaliit ootas vasakpoolsuse esiplaanile tõstmist tunduvalt varem – pärast Mart Laari kolmikliidu lagunemist 2002. aastal. Siis oleks saanud veel peatada mitmeid äärmusparempoolseid reforme, näiteks II pensionisamba sisseviimist I pensionisamba (praeguste pensionäride) arvel. Siis eelistas Keskerakond paremtsentristlikku poliitikat. Kolm aastat on taasiseseisvunud Eesti noores poliitikas väga pikk aeg ja selle jooksul on poliitmaastik tundmatuseni muutunud.

Äärmused kadumas

2005. aastal pole parem-vasakkonflikt Eestis enam ligilähedaseltki nii terav kui 2002. aastal. 2003. aasta Riigikogu valimistel kärpis rahvas paremäärmuslaste tiivad ja lõi võimaluse pöörata Eesti poliitika inimese väärtustamise suunas. Res Publicale kindlustasid valimisedu populistlikud loosungid, mis trumpasid vasakpoolsusega üle Rahvaliidu ja parempoolsusega Reformierakonna. Sama vastuolu kirjutati sisse ka koalitsioonilepingusse. Ellu saab viia aga ainult ühte poliitikat.

Katse (analoogselt varasemaga) täita maksude alandamise lubadused ja „lükata helgesse tulevikku" ehk jätta täitmata sotsiaalsed lubadused nurjati Rahvaliidu ja opositsiooni ühisjõul. 2003. aasta "eelarvetülis" peatati tulumaksumäära alandamine, mille tulemusena läheb igal aastal sotsiaalsfääri täiendavalt enam kui 800 miljonit lisakrooni (esimese lapse hüvitise kahekordistamine, õpetajate palga ennakkasv keskmise palga suhtes jms).
Neljaks aastaks lepiti kokku pensionitaseme ennakkasv palgataseme suhtes (kokku ligi 1000 krooni kuus). Lisaks kompenseeriti 2004. aasta lisaeelarvega esmakordselt pensionikassale osake (532 miljonit krooni) II pensionisambasse väljakanditavast rahast. Eesti riigi pensionipoliitika pöörati tagasi vanuri huvide arvestamise suunas.

Kokkuvõttes õnnestus kahe aastaga saavutada rahva sotsiaalse olukorra paranemine ja paremkalde vähenemine ühiskonna arengus. Veelgi tähtsam on erakondade mõtteviisi muutumine. Äärmusparempoolse pensionireformi kavandanud sotsdemmid nõuavad nüüd ise selle muutmist. Ettevõtte tulumaksu kaotanud isamaaliitlased ei taha kuuldagi üksikisiku tulumaksumäära alandamisest.
Kes oleks võinud kolm aastat tagasi uskuda, et reformierakondlane Jürgen Ligi kritiseerib tulumaksuvaba miinimumi laiendamist pere teisele lapsele, kuna see ei aitavat madalapalgalisi peresid? Võib loota, et Eestis ei aeta edaspidi mitte parem- või vasakpoolset poliitikat, vaid tasakaalustatud inimlikku poliitikat.

Demokraatia vajab tuge

Noort demokraatiat varitsevad aga alati ohud. Justiitsministri korruptantide kohtusse andmise kvoote oleks võinud ju pidada elukogemusteta noormehe rumaluseks. Paraku ei võimaldanud nende "heausksust" uskuda Res Publica juhtfiguuride juhtimisstiil: usk oma ilmeksimatusse, tahtmatus partnereid kuulata ja kompromisse otsida, kokkulepete pidev rikkumine, soov vahendeid valimata oma tahe teistele peale suruda.
Rahandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitikas põhjustas ülbus ja ignorants lihtsalt asjatuid tülisid. Jõustruktuure "suurtele tegudele" innustavad kvoodid tõid aga välja olukorra kogu tõsiduse. Ajalugu õpetab, et kõik "rahvavaenlaste" vastu loodud süsteemid pöörduvad rahva enda vastu. Riigikogu enamus ei umbusaldanud lihtsalt justiitsminister Vaherit, vaid ennast ülbelt äraostmatuteks ristinud politikaanide suhtumist riiki ja rahvasse.

Eesti tulevikule on praegu vasak-parempoolsest klassivõitlusest olulisem, kas võidab demokraatlik arengutee või "kõva käe" (vali kord!) valitsetav politseiriik. Selles valikus ühines Riigikogu enamus sõltumata oma vasak- või parempoolsest ilmavaatest demokraatia kaitseks. Mingil arusaamatul põhjusel jäi sellest eemale Keskerakond ja osutus olevat samas seltskonnas demokraatiat ohustava Res Publicaga. Uue valitsuskoalitsiooni loomise seisukohalt on Rahvaliidul Keskerakonna sellest valikust tuliselt kahju.

Viimati muudetud: 30.03.2005
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail