Riigieelarve tugevatest külgedest

OLEV RAJU,      22. oktoober 2003


2004. a eelarve kava üle andes rääkis J. Parts hulgaliselt ilusaid sõnu eelarve tugevate külgede kohta. Lausa paradoksaalne, kuid pea kõik need üleskiidetud kohad on tegelikult eelarve eelnõu nõrkused, tugevatest külgedest läks hr Parts aga vaikides mööda.

Eelmistes osades me näitasime, et alalhoidlikkusest on asi kaugel. SKP kasv peaks 3,5%-lt suurenema 5,6%-ni, tulud on ebareaalsed ja 5,2 miljardit ELi abi on unistus. Maksukoormus ei alane (SKP kasv 5,6%, maksude laekumistel 10,2%), uue, s.o ELi keskkonna arvestamisega pole hakkama saadud, valitsemiskulude kärpimise asemel on eelarve projektis nende pretsedenditu, 41%-ne kasv, ELi abist läheb sadu miljoneid kroone bürokraatia "toitmiseks", pensionide kasv on tagasihoidlik jne. Kuid sellega vahed sõnade ja eelarve projekti vahel veel ei piirdu.
Juhan Parts lubas aktiivset tööturupoliitikat, mis olevat lausa valitsuse prioriteet. Tõepoolest, tööturuameti eelarve kasvab 9,7 miljonit krooni ehk 28,9%. Kuid sellest 7,7 miljonit on personalikulud ja 2,0 miljonit majandamiskulud.
Uute töökohtade loomiseks suunatakse 26,9 miljonit rohkem kui 2003. aastal. Kui palju sellega täiendavaid töökohti saab, eelarve seletuskirjast ei selgu. Kuna aga välisabi 68,1 miljonit peaks looma 667 uut töökohta, siis need täiendavad 26 miljonit annavad ehk 250-300 uut töökohta. Need 900 uut töökohta küll tööpuudust ei vähenda, sest 2004. aastal "kaob" märksa rohkem praegu olemasolevaid töökohti. Samal ajal kärbib valitsus töötu abirahasid 105 miljonilt 75 miljonile. Tõsi, mingi osa sellest koormusest võtab endale töötuskindlustus. Kui palju, seda ei julge ka valitsus ise eelarve eelnõu seletuskirjas välja pakkuda.
Laialt on reklaamitud projekti "21. sajandi kool". Kui vaadata, kui palju raha saab juurde koolisüsteem, siis sellega me küll 21. sajandi kooli poole ei liigu. Veel enam, TALO on sunnitud minema streigile, et kätte saada õpetajate palgatõusu. Ka kauaoodatud õppetoetused, mida hr Parts oma kõnes kiitvalt meenutab, on tublisti kärpimist üle elanud.

Lapsik jutt laste toetamisest
Eelarve tugevaks küljeks loeb valitsus laste toetamist, eelkõige uute laste sündimisel esimesel aastal vanematele makstavaid kompensatsioone. Samal ajal aga veeretab valitsus senisest palju suurema osa lasteaia kuludest vanemate kaela. Paneme need summad kõrvuti - ja lapsevanemate võit sulab olematuks. Võidavad 3000-4000 suurepalgalist sünnitajat, keskmine pere aga vaata et kaotab, kuna see peab laste kasvatamiseks kulutama 2004. a rohkem kui 2003. a. Väga kiiresti on ära kadunud Aino Järvesoo idee tegelik sisu - olemasolevad lapsed, eelkõige laulva revolutsiooni aegne põlvkond, tuleb kasvatada täisväärtuslikeks kodanikeks. Seda üritust teenisid eelmise valitsuse sisse viidud tasuta koolitoit algklassidele ja õpilaskodude programm laste tänavalt ära korjamiseks. Uue kolmikliidu suure propagandakäraga sisse toodud toetused sünnitajatele aga ei aita lapsevanemaid juba olemasolevate laste täisväärtuslikeks kodanikeks kasvatamisel.
Seega veel kord - ei julge ühegi J. Partsi kõnes välja toodud eelarve tugeva koha kohta kinnitada, et see tõepoolest märkimisväärne saavutus oleks.

Põllumajanduses uued suunad?
Kõige rohkem muutub 2004. aastal olukord põllumajanduses. Eesti on kümme aastat ajanud lihtsalt õnnetut põllumajanduspoliitikat, jättes Eesti põllumehe kaitseta EList, USAst jm riikliku toetuse toel (mis võib ulatuda kuni 70%-ni) sisseveetava põllumajandustoodangu konkurentsi vastu. On siiski reaalne loota, et EL teeb nüüd seda, mida me Eestis ise teha ei suutnud, ja lõpetab Eesti põllumajandust laostava ultraliberalistliku poliitika - ärge solkige majandust dotatsioonidega - vähemalt põllumajanduses. Sellest hr Parts aga ei rääkinud.

Investeeringud kasvavad?
Üldlevinud on arusaam, et EList tulev 5,2 miljardit krooni võimaldab oluliselt suurendada investeeringuid. Eelarve projekti arvud räägivad millestki muust. Kui vaadata eelarve seletuskirja, siis materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine, tulgu see siis Eesti maksumaksja või ELi rahadest, suureneb vaid 0,5 miljardi krooni võrra. Lõviosa ELi abist läheb eraldisteks mitmesugustele asutustele ja organisatsioonidele. Siit jõuab muidugi teatud osa investeeringuteks. Kui palju, sõltub paljuski neist asutustest.
Kui väita, et tänu sellele abile teedeehituse jmt valdkondade investeeringud ei vähene, vaid püsivad eelmise aasta tasemel, siis oleme tõele ilmselt väga lähedal. Ka selle saab kanda 2004. a eelarve kava plusspoolele.
Plusspoolele võib kanda ka täiendavad vahendid selleks, et Eesti piir muutuks tõeliseks ELi piiriks, s.o paremini "pidavaks".
Ja ongi vist kõik 2004. aasta eelarve kava olulisemad plussid kirja pandud …
Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)