Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eesti poliitika nagu muutlik sügisilm

AIN SEPPIK,      07. oktoober 2009

Kohalikud valimised lähenevad vääramatult. Konkurents ühele volikogukohale on üle Eesti enneolematult suur. Mida tähendab selline tung volikogudesse? Ühed ütlevad, et muutustesoovi ja rahulolematust senise võimuga. Teised leiavad vastupidi: see on rahulolu senise võimuga ja stabiilsuseihalus.
 

Õigus võib olla mõlemal. Kõik sõltub kohalikest oludest ja kohalikust võimust.

Reformarite, IRL-i ja roheliste keskvõim on meedia abiga loonud endale omaette maailma ning kinnitab, et elu läheb üha paremaks ning et põhi on juba käes. Justkui võiks see põhjasolemine kedagi õnnelikuks teha...

Mitte keegi sellest seltskonnast ei tegele aga põhjast väljasaamise teede otsimisega. Kui rahuldume põhjaspassimisega, ei oota meid just väga helge tulevik.

Minu arvates teeb ainult Tallinn midagi. Kuid ka Tallinn saab kõike teha üksnes oma võimaluste piires. Toompea-võim teeb aga kõik endast oleneva, et oma riigi pealinna arengut takistada. Nagu tallinlased ei kuulukski Ansipi riigi elanike hulka! Ilmselt on võimatu leida Euroopas teist sellist riiki, kus keskvõim sihikindlalt kisub tagasi pealinna arengut. Võtkem või Tallinna maaprobleemid ja pealinnale eurorahade eraldamine - peale demagoogiliste lubaduste pole parempoolsetel midagi ette näidata. Sellest on äärmiselt kahju. Tallinn on kogu Eesti majanduse mootor, mis suudaks meid kriisipõhjast välja tuua. Kuid see eeldaks muidugi riigi tuge, mitte aga lakkamatut vastasseisu.

Keskerakond on korduvalt välja pakkunud uusi ideid, kuid "Universumi valitseja"  ei võta kuuldagi. Siiski! Küsitluse andmetel on kolmveerand tallinlastest eluga rahul. Paremparteidele oli see hirmus ebameeldiv üllatus. Imestasin isegi, et asjad meie meediamaastikul on sedavõrd kontrolli alt väljas. On ju ime, et selline teave kaks nädalat enne valimisi üldse ilmus.

Nii ootamatu kui ka tundub, paistab meie vastaste valimispropaganda neil valimistel toetuvat kahele vaalale: korruptsioon ja venelased. Korruptsiooni on riigivõimu pingutustele vaatamata leitud Keskerakonna ridadest suhteliselt vähe ning ega me tegelikult ei teagi, kas korruptsiooni üldse leitigi - kohtuprotsessid ju alles pidamata. Kuigi keskerakondlastega tegeldi tunduvalt rohkem kui Herman Simmiga.

Ka Keski eriline Venemaa-lembus purunes mullina. Tõsi küll, me ei ole mitte kunagi eitanud heade suhete vajalikkust oma suure naabriga, ning seda, et kõigil meie inimestel peaksid olema seaduse alusel võrdsed võimalused Eesti elus osalemiseks. Kuid me oleme selgelt Eesti erakond.

See viimane ei tähenda, et Keski kuuluksid vaid eestlased. Mingid müüdid Eesti mahamüümisest Venemaale ja meie soojadest suhetest purunesid, kui sai teatavaks, et kardetud erisuhted itta on hoopis Reformierakonnal ministrite Rein Langi ja Urmas Paeti kaudu. Need suhted on salajased ning neid aetakse Eesti avalikkuse eest varjus. Me ei tea seniajani nende suhete tegelikke motiive ega reformistide käitumise tõelisi ajendeid. Me ei saanud seda teada ka Riigikogus Reformi ministritele umbusaldust avaldades, sest nende kaitsele viskusid truud sõltlased Isamaa ja Res Publica Liidust. Kus on siin IRL-i printsipiaalne positsioon Venemaa küsimuses?

Vägisi viib mõte sellele, et salajane asjaajamine Venemaa poliitikutega on praeguses koalitsioonis mingil tasemel eelnevalt kokku lepitud. Selle kogemata väljatulek oli vaid koalitsiooni järjekordne tööõnnetus. Arvan, et kuuleme tulevikus samast asjast veel: möödunudlaupäevane Postimees tõestas veenvalt ja argumenteeritult, et justiitsminister on seadusevastaselt välja lobisenud riigisaladuse. Eks lähiajal on näha, kas prokuratuuri silmis on kõik inimesed seaduse ees võrdsed või on mõni ikka veel puutumatu.

Palju on kirjutatud, et poliitikud kaugenevad rahvast, et puuduvad edasiviivad ideed, et poliitilised jõud ei suuda omavahel kokku leppida. Loodetakse mingile "uuele poliitikale". Viimase puhul tasuks küll alati meelde tuletada Res Publica hoogsat tulekut ja veel hoogsamat minekut.

On tõsi,  et on kadunud poliitikute võime omavahel kokku leppida. Poliitikas mõnda aega olnuna pean märkima, et eriti on selline usaldamatus süvenenud viimastel aastatel ning just seoses Andrus Ansipi tulekuga Eesti poliitika otsustajate hulka. Tema soovimatus suhelda teiste poliitiliste liidritega ning ülbus ja kõrkus suhtlemises on üha süvenev tendents. Siin ei paista küll valgust tunneli lõpus. Loota jääb vaid Ansipi ajastu lõppu Reformierakonna (taand)arengus.

Meile kõigile soovin tugevat närvi ja ühtehoidmist! Head mõtted viivad alati heade tulemusteni!

AIN SEPPIK, Riigikogu liige, Keskerakond

 



Viimati muudetud: 07.10.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail