Maailm ootab Ameerikalt rahupresidenti

Kaksiktornide kokkuvarisemine New Yorgis 2001. aasta 11. septembril ei jätnud president George W. Bushile valikuvõimalust – ootamatute sündmuste tõttu sai Texase korravalvurist sõjapresident. Sestpeale on konfliktikoldeid maailma erinevais paigus üha enam lõõmama löönud. Kogu oma esimese ametiaja pühendas George W. Bush terrorismivastasele võitlusele, surudes siseriiklikud majandus- ja sotsiaalküsimused tahaplaanile. Terroristidest ärahirmunud valijad eelistasid Bushi veel neli aastat Valge Maja peremehena tegutsemas näha. Alles aastakümnete pärast saame anda lõpliku hinnangu president George W. Bushi poliitiliste prioriteetide ja tegevuse õigsusele.

2009. aastal ootab maailm Ameerikalt rahupresidenti. Vabariiklaste kandidaadil, Vietnami sõja veteranil John McCainil on suur kogemustepagas poliitikuna ja hea välispoliitiline taip, kuid tema kahjuks kõnelevad vanus, väidetavalt mitte just hea tervis ja agressiivne maailma mustaks-valgeks lahterdamine. Juba enne presidendiks valimist on tema väljaütlemised nii mõnegi maailma tipp-poliitiku aadressil olnud üliteravad. Kuidas küll nõustuks Venemaa peaminister Vladimir Putin temaga ühe laua taha istuma pärast McCaini valimiskampaania ajal välja öeldut?

Nooruslik Barack Obama pulbitseb energiast ja teotahtest. Temast peaks saama, nagu endine vabariiklasest välisminister Colin Powell tabavalt ütles, üleminekuaja president. USA vajab liidrit, kes asuks läbirääkimistesse maailma erinevate pooltega, oleks paindlik, vaoshoitud oma sõnades, lihtinimese muresid mõistev ja hooliv.

Kesknädala hinnangul saaks Barack Hussein Obamast Demokraatliku Partei kuulsaimate eelkäijate Franklin Delano Roosevelti, John Fitzgerald Kennedy ja William Jefferson Clintoni edukas mantlipärija.

-o-

Jaga |