Tallinnas käib üha tihedam rebimine töökohtade pärast

Kuigi mitmed tööd ihkavad persoonid on esitanud oma CV-d linnapea kohale, näitab nende senine tegevus, et kandideeritakse siiski sootuks muudesse ametitesse. On raske uskuda, et Raivo Aegil, Kristen Michalil ja Rainer Vakral puudub enesekriitika ning nad tõsimeeli usuvad, et nende kesine linnaelu puudutav teadmistepagas võimaldaks töötada omavalitsusjuhina.

Aga kiikame lähemalt, kuidas linnatööle kandideerijatel läheb.

Raivo Aeg sihib MUPO juhiks

Mõni päev tagasi korraldas IRL-i liige Raivo Aeg linnavalitsuse ees parasjagu segadust külvanud haarava performance’i, kuhu olid kaasatud londistatud kõrvalosatäitjad. Õhevil Aeg poseeris meeleldi fotograafidele ning tegi muudki tsirkust. Häiritud möödakäijad, keda seltskonna väljakutsuv käitumine ahistas, arvasid, et eks ole tegemist järjekordse poliitteatri etendusega. Ent nad eksisid. Poliitikaga polnud üritusel mingit pistmist.

Toimus Raivo Aegi töövestluse järjekordne voor. Endine politseinik meenutas linlastele, et ettearvamatu käitumisega ekstreemsed kodanikud võivad palju segadust tekitada, aga tema kui endine KAPO peadirektor suudaks sellised ekstsessid ära hoida, kui saaks vaid MUPO juhi koha endale.

Aegist peab aru saama, sest kuna IRL-i reiting on langenud alla valimiskünnise, satub tulevikus löögi alla ka tema koht Riigikogus. On hea, kui selleks ajaks saab veidi püsivamale palgale ega pea toimetuleku pärast muretsema.

MUPO direktori koht sobib Aegile. Tal on kogemusi ja haaret. Juba tema karmipilgulised reklaamid, mida linn on täis riputatud, distsiplineerivad kurikaelu siivsamalt käituma. Igatahes on Aegi šansid MUPO direktoriks saada märksa suuremad kui püüdmatu linnapeakoht.

Michalist saaks tubli lasteaiadirektor

Reformierakonna nimekirjas kandideeriv Kristen Michal näib pealt vaadates karuse ja turtsaka mehena, ent tahumatu välimus peidab hella ning kaastundlikku südant. Vabal ajal käib poliitik meelsasti laste mängutubades mudilastega hullamas. Hiljuti sai avalikkus imetleda nunnusid kaadreid Michalist õnnelikult mängivate laste taustal. Kristeni edastatud sõnum kõlas muusikana lapsevanemate kõrvadele, sest kes siis ei sooviks, et laste kasvatamine odavamaks läheks.

Kuigi Tallinna linnavalitsus lasteaiakulusid pidevalt kärbib ning sügisel mudilaste tasuta toitlustamist alustab, pole see lastesõber Michali jaoks piisav. Tema soovib enamat. Kuldaväärt algatus, ent vaevalt sellest linnapeaks valimiseks piisab.

Ennetades soovoliniku soovitust, võiks Michalile pakkuda lasteaiadirektori kohta, kus saaks laste taustal poseerides oma kuldaväärt mõtetest pajatada. Siis poleks tarvis pidevalt heietada Tallinna probleemidest, millest Michal tõtt öelda suuremat ei mõika.

Aga mida teha Rainer Vakraga?

Tuleb tunnistada, et kõige kahvatumalt esineb CV esitanud töölesoovijatest Rainer Vakra. Mõtteid on mehel ju seljatäis, aga kahjuks napib oskusest teadmisi süstematiseerida. Ajuti tunduvad asjad Vakra peas segi olevat nagu Kört-Pärtli särk sinisel esmaspäeval.

Mille muuga seletada, et ambitsioonikas linnapeaks pürgija valjul häälel õiendab, kuidas Tallinnas on demonteeritud Õismäele ja Mustamäele viinud trammitee. Selliste fopaadega ei tohiks töövestlusel küll välja tulla. Ka muus jääb Vakral süsteemsest lähenemisest puudu.

Kuid tühjast tüli tõstes ja tulevast tööandjat valjult põhjates usaldust ei võida. Sellepärast ongi Vakra puhul kahtlus, et ta ei sobi ühtegi linnavalitsuse ametisse, sest ka kõige lihtsama töö tegemiseks on tarvis tahet, teadmisi ja sisemist kultuuri.

Eks aeg näita, milliseks töölekippujate saatus kujuneb. Ühte võib aga juba praegu kinnitada – linnapea-mõõtu meest kolme CV-esitanu hulgas pole.

VSEVOLOD JÜRGENSON, Tallinn-Mustamäe

Jaga |