HARJU TÄNAVA ERI: Tallinn pärandab Harju tänava oma lastele

Taavi Aas,      29. märts 2006


Viimastel nädalatel on ajakirjanikud ja avalikkus väga tuliselt kajastanud Harju tänavaga seonduvat. Annan emotsioonideta ülevaate hetkeolukorrast.

Harju tänava korrastamine on tänase Tallinna linnavalitsuse üks prioriteete. See, et viimased 19 aastat on vanalinna ühel peatänaval varemed, tuleneb eelmiste linnavalitsuste otsustamatusest. Samuti nagu ka see, et tänaseks on selle maa-ala hind tõusnud 150 miljonile kroonile.

Miks selline hind?

Veel mõni aasta tagasi olnuks hind 70 miljonit krooni. Alustasime läbirääkimisi olukorras, kus omanikele oli aastaid tagasi vahetuseks pakutud kinnistuid Lasnamäel, aga nüüdseks on nende hind kerkinud 330 miljonile – aastatega on Lasnamäel maahind lihtsalt nii palju tõusnud.
Nii teatasimegi Harju tänava kruntide omanikele, et me ei pea maade vahetamist võimalikuks. Otsustasime hoopis, et Harju tänava krundid tuleb välja osta ning selleks realiseerida krundid Lasnamäel.
Harju tänava kruntide väljaostuhind kujunes läbirääkimiste käigus. Ühelt poolt oli omanikel ootus omandada krundid Lasnamäel ja teiselt poolt linna tellitud eksperthinnang, kus Harju tänava väärtuseks oli pakutud 74 miljonit krooni. Siinjuures tuleb märkida, et eksperthinnang ja turuhind on kaks erinevat asja. Toon näiteks linna poolt müüdud Narva mnt. 67 krundi, mis eksperthinnangu kohaselt oli 38 miljonit krooni väärt ja müügihinnaks kujunes lõpuks 251 miljonit krooni. Vanalinnast võib veel teise näitena tuua Pikk 53/55, kus hinnang oli 16,7 miljonit, müügihind aga ligi 30 miljonit. Seega, eksperthinnang on alghinna kujunemise aluseks, kuid turuhind on midagi muud. Pikas tänavas kujunes ehitusõiguse keskmiseks ruutmeetrihinnaks 30 000 krooni (maksimum oli koguni 42 000 krooni).

Investeering tulevikku

Kui läbirääkimiste käigus jõudsime 150 miljoni kroonini, siis teeb see ehitusõiguse ruutmeetrihinnaks vaid 17 000 krooni. Väited, et sellel maa-alal pole detailplaneeringut ja seega ei saa määrata ehitusõiguse hinda, ei ole tõesed. Seal on algatatud detailplaneering ja see on võimalik viia lõpuni.

Kui maa kuulub linnale, siis on linna otsustada, millal ja mida ta sinna tahab. Aga miks mitte kunagi tulevikus ei võiks meie lapsed otsustada, kas ja mida sinna ehitada?

Seega on linna eesmärk Lasnamäe kruntide müügist saadav raha investeerida Harju tänavasse, s.t meie lastesse. See ei ole kadunud raha, vaid investeering tulevikku, kusjuures 180 miljonit krooni jääb veel üle. Paraku on nii, et linn ei saa teha ainult lühiajalisi otsuseid kulutuste kohta, vaid vaadata tuleb ka aastate taha.

Ja mis peaasi, Harju tänav saab lõpuks ometi korda. Arvan, et see on praegusele linnavalitsusele auasi. Muide, just Reformierakond oli see, kes alustas Harju tänava omanikega protsessimist, täna aga on muutunud suurimaks piduriks lahenduse saavutamisel.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)