Astmelise tulumaksu teine tulemine

Inimesi, kelle palk aastas ületab 300 000 krooni ehk 25 000 krooni kuus, on Eestis ligi kolmkümmend tuhat, s.o viis protsenti tulumaksu maksvatest töötajatest. Sellest maksutõusust võidaks riik aastaga ligikaudu 750 miljonit krooni.

 Suurem sissetulek, kõrgemad maksud

Kuigi suurema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud iseenesest ebameeldivad, hüvitab selle neile tugevam riik, mis toimib korralikult ja suudab rohkem panustada oma majanduse ülesturgutamisse. Korraliku sissetulekuga kodanikul on vähe kasu madalast tulumaksust, kui kiirabi ei sõida, politsei ei valva, tasuta haridus kaob minevikku ja teeauke ei lapi keegi.

Riigi heast toimetulekust võidavad kõik, ka ettevõtlus, sest siis on riigil rohkem võimet soosida alustavaid ettevõtteid ja panustada innovaatiliste projektide toetuseks.

Tänane valitsus on oma  kärpekääridega erinevate eluvaldkondade kallal ränga töö teinud, kärbete valus mõju selgub pisut hiljem. Rasket seisu arvestades on riigieelarve kokkutõmbamine paratamatu, kuid valitsus vajab majanduse päästmiseks rohkem kui üksnes üht tööriista. Eelarve ei saa lõputult väheneda, sest kusagil tuleb ju vastu riigi toimimisvõime piir, ning pole ka loota, et kulutusi tegemata, iseenesest tekiks uusi tulusid. Järelikult tuleb riigi tulusid kasvatada.

 Riigikogu vähendaks oma palka seaduslikult

Üks riigi tulude kasvatamise tee on astmeline tulumaks, mis tähendab, et suurema sissetulekuga inimeste teatud piirist üle tõusev tuluosa maksustatakse kõrgemalt. Selline kõrgepalgaliste tulumaksu suurendamine annaks ka Riigikogu liikmetele võimaluse oma sissetulekut seaduslikul viisil vähendada. Riigikogu ülesanne on hea seista Eesti riigi maksusüsteemi eest. Kui astmelise tulumaksu kõrgem aste maksustab märgatavalt ka seaduseandjat ennast, näitab see tema soovi anda oma panus majanduslangusest väljatulekuks.

 Ühiskonnast kostab korduvalt hääli, et riik ei ole võimeline tänase maksukoormuse juures toimima. See väide on üsna usutav. Eesti on, võrreldes sisemajanduse kogutoodangu mahuga, ühe kõige madalama avaliku sektori kuluga riik Euroopa Liidus. See, et me vahepeal saime kulutusi suurendada ja makse kärpida, õnnestus üksnes tänu erakorralistele tingimustele, mis ei kordu samal moel enam kunagi.

Valitsuse usaldushääletusel seoses riigieelarve kärbetega kinnitas rahandusminister Padar, et astmeliseks tulumaksuks on vaja alustada diskussioon. Valitsus on selle aasta lõpuks ammendanud laenuvõimalused ning tühjendanud reservid. Vaadates edasi järgmisse aastasse, tuleb eelarve täitmiseks leida lisatulusid.

Keskerakond tuli välja astmelise tulumaksu algatusega. Me peame silmas, et miljarditesse ulatuvad eelarvemiinused pole üksnes praeguse varakevade probleem, vaid tulevad maksudest katta igal järgmisel aastal.

KADRI SIMSON, Keskerakonna aseesimees

 [fotoallkiri]  TÄISVARUSTUSES EELARVET KAITSMAS: Kaks aastat Riigikogu riigikaitsekomisjonis töötanud Kadri Simson liitus rahanduskomisjoniga. Eesti julgeolekupoliitika sõltub tugevast majandusest.

Jaga |