Gümnaasiumisse vaid heade hinnetega

Praegu ütlevad gümnaasiumid ise, kas korraldada koolisoovijatele katsed, arvestada nende varasemaid õpitulemusi või otsustada õpilase vastuvõtmise üle hoopis vestluse põhjal. Ühes kohustusliku kooliea tõstmisega soovib Reps seada gümnaasiumisse pääsemiseks ka riikliku lävendi, vahendas 6. septembril ERR.

Haridusministeerium on uurinud, kuidas läks nendel noortel, kes lõpetasid põhikooli 2013. aastal ja astusid sama aasta sügisel gümnaasiumisse. Õpilastest, kelle põhikooli lõpueksamite keskmine hinne jäi alla 2,5, kuid läksid sellegipoolest gümnaasiumisse, katkestas õpingud 60 protsenti. Nendest õpilastest aga, kelle keskmine hinne küündis üle 3,5, jäi gümnaasiumisse pidama 90 protsenti.

Läinud õppeaastal astus gümnaasiumisse 855 õpilast, kelle keskmine lõpuhinne oli madalam kui 3,75 ning kelle koht haridusminister Mailis Repsi esialgse ettepaneku järgi võiks olla kutsekoolis. Need 855 õpilast moodustavad ligi 10 protsenti kõigist gümnaasiumisse astujatest, keda oli kokku 7966.

Reps sooviks alla lävendi jäävad noored kutsekooli saata. Samas ei pruugi põhikoolilõpetaja, kes gümnaasiumi ukse taha jäetakse, veel teada, kas ta soovib ülejäänud elu töötada kondiitri või poemüüjana. Niisiis vajavad Repsi sõnul muutmist ka kutsekoolide õppekavad.

Kaubandus-Tööstuskoda tunnustab Repsi ideed. Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on praegu tööturul probleemiks, et kolmandik töötajaid on ametialaste oskusteta. "See ei ole maailmas midagi ennekuulmatut, et selliseid valikuid natuke suunatakse. Loomulikult on oluline ka see, et noored ise oleksid teadlikud, et neil oleks varakult võimalused karjääri planeerida ja kujuneks välja adekvaatne arusaam, mis see töömaailm on, millised võimalused seal on," rääkis Palts.

Jaga |