Omavalitsusfoorum muretses hariduse pärast

Eeldan, et kõik tallinlased ja, arvata võib, ka teised eestimaalased, teavad Tallinna 21. Kooli. Kahjuks räägitakse sellest, kindlasti ühest parimate traditsioonide ja tegevustulemustega õppeasutusest viimastel ajal enamasti seoses asjaoluga, et kooli renoveerimiseks kulutati pretsedenditu rahasumma - 100 miljonit krooni.

Noh, mis selles siis ikka niiväga ära ei olnud, oli ju 2000. aastate algus - majandus kasvas kui pärmi peal ja riigiraha laristamine oli vägagi moes. Tasub vaid meenutada, kuivõrd palju raha maeti paekivvi (ja loomulikult ka mõningate tegelaste taskusse) Kumu ehitusel. Uhke kunstitempli ehitamine maksis minu mäletamist mööda proua Signe Kivile ministriportfelli, 21. Kooli renoveerimine röövis töökoha paarilt haridusameti ametnikult. Reaalselt vastutanud pole aga selliste küllalt avameelsete varguste eest vist keegi, kui mitte arvestada tagasihoidlikku „sulgede katkumist" mõnel "rööpaseadjal".

Eesti lihtsalt on selline koht, kus peaaegu kõik ametnikud, ärimehed ja poliitikud on omavahel kas sugulased või koolivennad, ning kui hakata ühest kohast harutama, võib see välja viia pagan teab kuhu.

See selleks! Mis puutub Tallinna 21. Kooli hoonesse, siis peab tänane Tallinna linnavalitsus hakkama selle, praktiliselt kuldse koolimaja remonti finantseerima. Ja teha on seda tarvis juba lähiajal. Sellele vihjas ka linnapea Edgar Savisaar, osutades läbisadamise jälgedele aula laes ja seintel.

Valitsuse "geniaalne" retoorika

Tallinna linnapea Edgar Savisaar oli seisukohal, et Vabariigi Valitsuse kavandatav haridusreform on läbimõtlematu ja ennatlik ning võib meie haridussüsteemi, mis täna veel küllalt hästi töötab, lõplikult ära lõhkuda.

(Savisaare kõne "Tõnis Lukas koligu Tallinna tagasi!"  vt kõrvalleheküljel.):

Reps: alustada tuleb katusest, mitte vundamendist

Riigikogu liige ja endine haridusminister Mailis Reps (Keskerakond) tõi välja terve rea Lukase haridusreformi nõrku kohti ning ütles, et enne millegi reformimist on tarvis tegelda tõeliste probleemidega. Selleks olevat aga Eestis eelkõige õpilaste suur väljalangevus koolist.

Veel tegi Repsile muret haridusministeeriumi plaan koole erastada. Repsi sõnul kumab sellest läbi kellegi kindel soov nende tehingute pealt korralikult teenida ning panna haridusvankri vedamisega  seotud kulutused edaspidi eelkõige lapsevanemate kanda.

Kokser: kihistumine suureneb ka koolis

Keila linnavolikogu liige Ago Kokser (KE) rääkis paar aastat tagasi erastatud Keila gümnaasiumi näite varal, kuidas selline asi reaalselt toimub.

Otseselt õppemaksu nagu ei ole, kuid nagu on kah! Ja kõige toredam olevat see, et erastamine oleks justkui nagu lapsevanemate endi initsiatiiv...

Tänu niisugusele olukorrale süveneb aga õpilaskonna kihistatus - nähtus, mis on peaaegu kõigi esinejate sõnul üks peamisi muretekitajaid.

Tallinna linnavolikogu aseesimees Katrin Saks (SDE) polnud just päris üheselt põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise plaanide vastu. Samas ütles ta, et kõike tuleb teha mõistlikult. Eelkõige oli Saks veendunud, et hariduse parandamisega tuleb alustada alusharidusest, mitte koolide sulgemisest.

Sadam ja Varik: omavalitsustel nutune olukord

Nii Suure-Jaani gümnaasiumi direktor Peeter Sadam kui ka Tähtvere vallavalitsuse arendusosakonna juhataja Jüri Varik rääkisid eelkõige omavalitsuste pidevalt suurenevast koormisest.

Sadama sõnul pidavat Vabariigi Valitsuse rahastamismudeli järgi lisanduma alates 2015. aastast omavalitsustele täiendavaid kulutusi 1,5 miljonit krooni kooli kohta.

Varik lisas, et kuigi riigivalitsuse retoorika on viimasel ajal seotud vaid euro tulekuga ning lootusega, et koos euroga tulevat meile kohe hirmus kogus välisinvestoreid, polevat me välisinvestorite tulekuks valmis. See olevat aga seotud just meie haridustaseme pideva langemisega. Uue koolireformi läbi kannataks see tase veelgi. Vaja aga on kompetentsuse suurendamist meie ühiskonnas, ütles Varik.

Ühes olid kõik sõnavõtjad ühel meelel: gümnaasiumiharidus ei ole ainult selleks et kõrgkooli edasi minna, mis aga on Lukase peamine argument.

Seppik: surm enne pensionit

Foorumipäeva viimase ettekande pidas Riigikogu liige Ain Seppik (KE), kes rääkis valitsuse plaanist, mis on Eesti ühiskonnas viimastel päevadel kõige enam kõneainet andnud, - pensioniea tõstmisest.

Tuletame meelde: valitsus plaanib aastail 1953-1960 sündinud inimesed pensionile saata veel 63-aastaselt, alates 1961. aastast sündinud aga 65-aastaselt, kusjuures naistel ja meestel vahet ei tehta (nähtavasti selleks, et oleks sooline võrdõiguslikkus!). Muide, Seppiku sõnul olevat sellele probleemile, justkui surevad mehed naistest varem ja et suurem osa neist ei elavatki niikaua, et pensionile minna, lahenduse välja pakkunud Jürgen Ligi: naised võiksid meestega ühel ajal ära surra. Ei tea, kuidas küll valitsus plaanib seda „novaatorlust" ellu viima hakata? Igatahes kohe näha, et Ligi on hea finantsist. Ega's meil ükskõik keda kah ikka rahandusministriks panda!

Uude pensioniseadusesse plaanib valitsus jätta ka salakäigud, et hiljem oleks võimalik lihtkorras seda vanusepiiri veelgi kaugemale nihutada.

Foorum võttis vastu avaldused hariduse ja pensioniea kohta

Omavalitsusfoorumile üle Eesti  kogunenud inimesed  võtsid vastu kaks avaldust.

Otsustati üheskoos vastu seista valitsuse plaanile koole sulgeda ning gümnaasiumid põhikoolidest lahutada.

 Samuti otsustas foorum olla vastu pensioniea tõstmisele, sest ei saa pidada võimalikuks tõsta pensioniiga ajal, mil Eesti inimeste keskmine eluiga on Euroopa madalaim.

[Avaldusi loe www.kesknadal.ee]

IVARI VEE

ivari@kesknadal.ee

[pildiallkirjad]

MURES TULEVIKU PÄRAST: Suure-Jaani gümnaasiumi direktor Peeter Sadam.

KAS SURM ENNE PENSIONIT? Küsimuse esitas Ain Seppik.

RAHU! Tallinna linnavolikogu aseesimees Katrin Saks leiab, et kõike tuleb teha mõistlikult.

FOORUMIT JUHTISID OMAVALITSUSLIIDRID: Neljandat omavalitsusfoorumit juhtisid Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ja Rakvere linnapea Rannar Vassiljev.

TÖÖVILI: Mõni aasta tagasi ligi 100 miljoni eest renoveeritud ilus koolimaja laguneb.

HUVI HARIDUSE TULEVIKU VASTU: Neljandale omavalitsusfoorumile oli inimesi tulnud üle Eesti. Esiplaanil vestleb Keskerakonna peasekretär Priit Toobal Tallinna Kesklinna linnaosa vanema Aini Härmiga.

Jaga |