Kas need ikka olidki metsavennad?

Tõnis Johanson,      26. juuli 2006


12. juuli Kesknädalast pensionär Elmar Upruse kirjutise „Miks ma kartsin metsavendi?" lugemisel tekkis mul rida küsimusi. Kirjeldatud sündmuste ajal olin autoriga ühevanune, s.o 13-aastane. Et tollal oli meie perel tihe läbikäimine metsavendadega, on mul nende tegemistest-toimetamistest üsna hea ülevaade. Kuna paljudel juhtudel on neile meestele hinnangute andmisel lähtutud NKVD vaatevinklist, tahaksin nüüd avaldada ka omapoolset seisukoha.

Elasin kirjeldatud aegadel Viljandimaal Kõpu vallas Tuhkja-Sandra külas, mis asub Öördi, Valge- ja Kuresoo raba ning suurte metsade vahemikus Raudna jõe ääres, s.o praeguse Soomaa rahvuspargi territooriumil. Selline paikkond oli metsavendadel varjumiseks väga soodne. Talud olid üsna jõukad, inimesed töökad ning muust maailmast eraldatuse tõttu veidi omapärased, kuid üks ühine joon olid kõigil – nad vihkasid kommunismi ja kommuniste ning paljud olid olnud mobiliseeritud Saksa sõjaväkke.
Minu isa oli sealsete taluperemeestega heas läbisaamises. 1944. a. nõukogude võimu taaskehtestamisel võõrandati taludelt maa, mida olid üle 30 ha, ja anti uusmaasaajatele. Nii sai ka minu isa maad, mis oli heaks sissetuleku saamise võimaluseks minu ja mu õe koolitamisel. Isa oli kommunismivastane; ta ei sallinud Kõpu juhtkommuniste ning ütles neile kartmatult otse välja, mis neist arvab. Sellega teenis uusmaasaajagi ära vihavaenu, mida igal võimalikul juhul tunda anti.
Nõukogude võimu taaskehtestamisel oli külarahvas väga murelik: mis saab elust edasi? Oli ju kõigil hästi meeles, mis juhtus kommunistide võimutsemisel 1940/41. aastal. Uue võimu stalinlik administratsioon koos kohaliku kommunistliku aktiiviga andis endast kohe tunda. Valitsuse repressiivaparaat NKVD koos kohapealse abiorganisatsiooni hävituspataljoniga hakkas tegutsema ja külaelanikud kogesid seda oma nahal.
Mehed varjusid metsa. Enamik koondus endise Kõpu politseiniku Hans Musta salka. Viimane oli kaunis verine mees – see andis tunda salga tegevuses. Kui elu oli rahulik, olid mehed kodus oma töö juures, kui aga anti häire, pageti metsa. Kuulasin nende jutte oma tegemistest ja muredest; loomulikult ei räägitud siiski kõike.
NKVD ja hävituspataljonide tegevus oli jõhker – haarangutel tapeti metsavendi, vägivallatseti inimeste kallal, rüüstati talusid. Seda kõike tehti kompartei ja selle kaasajooksikute – kohaliku „aktiivi" – toetusel. See tekitas elanikes viha ja aktiviseeris metsavendi võitlusse astuma – agaraid „aktiviste" võeti kinni ja tapeti. Näiteks meie külast tapeti August Kuke naine Mann, kes luuras metsavendade järele.
Metsavennad olid raadio teel ühenduses Läänes viibivate kaasmaalastega, kes julgustasid tegema tuliseks kohaliku kommunistliku aktiivi jalgealust. Anti lootust, et nõukogude võim kestab lühikest aega ja inglased-ameeriklased ajavad venelase Eestist varsti välja. See ergutas metsavendi jahtima-tapma aktiviste, mis, nagu hiljem selgus, tegi suurt kahju neile, kes kinnipüütuna 1945. aasta veebruaris mõisteti tapmiste eest Viljandis peetud kohtuprotsessil surma. Kohaliku „aktiivi" kuriteod elanike kallal olid siiski nii jõhkrad, et kui metsavennad tapsid mõne aktivisti, siis kohalik rahvas enamasti ei tundnud kaasa, vaid parastas.
Hr Elmar Uprus, ma ei ole olnud metsavend, vaid ainult neile kaasatundja, ning seepärast pole ma volitatud Teile nende nimel vastama, miks metsavennad hirmutasid ja tapsid kohalikke kommunistlikke aktiviste.
Pärast sõda vedeles Saksa sõjaväest jäänud vintpüsse kõikjal ning neid võis saada igaüks. Vene sõjaväe järel liikus meie kandis relvastatud röövlijõukusid, kes rüüstasid talusid ja tapsid inimesi. Ringi liikus ka vargaid-pätte ning ka relvastatud huligaane. Pole võimatu, et Teie kirjeldatud juhtumil kimbutas Teid mõni sellisest seltskonnast. ?ldiselt metsavennad ei puutunud neid, kes polnud seotud kommunistlike kuritegudega.

Neist traagilistest sündmustest on möödunud üle 60 aasta. Peale on kasvanud noor põlvkond, kes teab seda aega ainult vanemate inimeste ja meedia vahendusel. Jutuajamistel oleme tauninud kommunistlike tegelaste tapmist metsavendade poolt. Kuid need teod olid metsavendadele peale surutud stalinliku administratsiooni ja tema repressiivaparaadi jõhkra tegevuse tagajärjel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)