Uus raamat Venemaa valitsejatest

Jaan Niin,      27. oktoober 2004


Lõpuks ometi on Venemaa taas leidnud riigi järjepideva ajaloo ja selle oma valitsejate kaudu. Tänavu ilmunud teoses „Venemaa valitsejad Rjurikust Putinini. Ajalugu portreedes" kirjutatakse igast riigi valitsejast, kes alates 862. aastast ja olenevalt ajajärgust kandis kas suurvürsti, tsaari, keisri, valitsusjuhi, peasekretäri või presidendi tiitlit. Näiteks äsja möödunud XX sajandil valitsesid Vene riiki Nikolai II (1894–1917), Georgi (I) Lvov (1917), Aleksander (VI) Kerenski (1917), Vladimir (III) Lenin (1917–1924), Jossif (I) Stalin (1924–1953), Nikita (I) Hruštšov (1953–1964), Leonid (I) Brezhnev (1964–1982), Juri (V) Andropov (1982–1984), Konstantin (I) Tšernenko (1984–1985), Mihhail (V) Gorbatšov (1985–1991), Boriss (II) Jeltsin (1991–1999) ja Vladimir (IV) Putin (alates 2000).
Raamatu järgi arvutasin ise välja tsaariaja lõpule järgnenud samanimeliste valitsejate seni veel mitteametlikud järjekorranumbrid ja paigutasin need sulgudes rooma numbritega vastava eesnime järele: näiteks Vladimir (III) Lenin.
Aleksandrite osas valitseb segadus. Nii Aleksander I Nevski (1252–1263) kui ka Aleksander II Tverskoi (1326–1327) valitsesid enne 19. sajandi kolme Aleksandrit – I-st, II-st ja III-dat, kes pidanuksid kandma numbreid vastavalt III, IV ja V, siis üldises sellenimeliste valitsejate järjekorras tuleb Aleksander (VI) Kerenski. Aga Vladimir (IV) Putin võib uhkeldada, kuna tema nimega valitsejate rea eesotsas on Vladimir I Svjatoi /Püha/ (980–1015), kes ristiusustas Venemaa, ja temast eelmine selles reas on Vladimir (III) Lenin, kes otsustas ristiusulised Venemaal hoopis veremerre uputada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)