Põhiõiguste riive tuleb viia riiklikult tähtsa küsimusena parlamenti

Harju maakohus mõistis 19. juuni 2012. a. otsusega kõik maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatavad õigeks. Süüdistusaktis olnud süüd tõendavate tõendite määratlus rikkus oluliselt Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud süüdistatavate kaitseõiguse- ning ausa kohtumenetluse printsiipe.

Kohtu hinnangul on süüdistajad süüdistusakti üldsõnalise selgitusega kaldunud kõrvale Euroopa Inimõiguste Kohtu sätestatud poolte võrdsuse põhimõttest, et tagada kohtumenetluses süüdistusfunktsiooni esindajale kaitsjaga võrreldes oluliselt paremat ja kindlamat positsiooni.

See on vastuolus põhiseaduses sätestatud isiku põhiõigusega ausale ja õiglasele kohtumenetlusele. Neid puudusi ei kõrvaldatud süüdistajate poolt ka kohtumenetluse käigus. Ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumise olulisust näitab ka muudetud ja 01.09.2011 kehtima hakanud kriminaalmenetlusseadustiku säte, mille kohaselt loetakse nimetatud põhimõtteid rikkuvat kohtumenetlust automaatselt oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks.

Maadevahetuse kriminaalasja menetlus algas 18. augustil 2005. a. ja sai esimese astme kohtulahendi ligi seitse aastat hiljem.

Kriminaalasja materjalidega tutvumisel tuvastas kohus, et jälitustoimingute läbiviimisega oluliselt rikuti süüdistatavate põhiõigusi.

Kohus leidis, et kriminaalmenetluse ajal rikuti kriminaalmenetlusseadustiku nõudeid. Kohus tunnistas süüdistatavate suhtes läbi viidud jälitustoimingud automaatselt kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ja sellise kohtueelse menetluse jälitustoimingutega saadud tõendid lubamatuks.

Kohus märkis ka, et kohtueelne menetleja rikkus jämedalt kriminaalmenetlusseadustiku sätet tunnistajate ülekuulamisele kutsumisega.

Kohus taunis ka kriminaalasja kohtuliku menetluse ajal mitme ametiisiku (siseminister Ken-Marti Vaher, Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg) poolt ajakirjandusele antud intervjuusid, millega sekkuti õigusemõistmisse ja edastati üldsusele väärinformatsiooni.

Tuginedes maadevahetuse kohtuotsuses toodud asjaoludele ning avalikkuse suurele huvile maadevahetuse kohtuasja ning mitmete muude viimastel kuudel tähelepanu all olnud kriminaalasjade menetlemise suhtes, Eesti Keskerakonna juhatus otsustab:

1. Teha Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioonile ülesandeks algatada käesoleva aasta septembris Riigikogu täiskogus riiklikult tähtsa küsimusena arutelu isikute oluliste põhiõiguste ja vabaduste riivete üle Eestis ning olukorrast prokuratuuris ja Kaitsepolitseiametis.

2. Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioonil käsitleda riiklikult tähtsa küsimuse arutelul järgmisi aspekte:

2.1              Vabariigi Valitsus peab tunnistama Eesti õigussüsteemi eksimusi ja leidma lahendused poliitiliselt motiveeritud kaasustele.

2.2              Vabariigi Valitsus peab lahendama probleemid seoses valikulise õiguse mõistmisega ja tagama õiguskaitseorganite sõltumatuse.

2.3              Viia läbi kohtumenetluse reform, mis väldiks kallutatust prokuratuuri huvides ja süütuse presumptsiooni eiramist.

2.4              Pöörata Vabariigi Valitsuse tähelepanu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 6. artikli süstemaatilisele rikkumisele ning selle täitmiseks vajalike õiguslike instrumentide ja töökorralduslike meetmete tagamise vajadusele.

2.5              Süveneb tendents õiguskaitseorganite poolt meedia vahendusel kohtumenetluses käsitlemata ja käsitletud tõendite ning asjaolude valikulisele avaldamisele ja seeläbi teadlik avaliku arvamuse kujundamine ja suunamine enne kohtuotsuse tegemist.

2.6              Seaduses antud vahistamise alused on äärmiselt laiad ning vajavad teatud kuritegude puhul täpsustamist. Üldjuhul tuleb käsitada vahi all hoidmist kui ebaproportsionaalset meedet.

2.7              Kohtueelne menetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul, järgides euroopalikke tavasid, ning vajadusel muuta ja täiendada õigusakte.

2.8              Eestis läbiviidav kohtumenetlus on olemuselt võistlev, kuid täna läbiviidav kohtueelne menetlus selle pidamist ei taga. 

Eesti kui demokraatliku õigusriigi taastamiseks peab Eesti Keskerakonna juhatus oluliseks järgmist:

3. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe ametikoht peab kuuluma Riigikogus esindatud opositsiooni erakonna esindajale. Erikomisjoni volitusi tuleb laiendada. Erikomisjoni tegevuse tõhustamiseks Kaitsepolitseiameti tegevuse seaduslikkuse kontrollimisel tuleb luua komisjoni volitustele ja vajadustele vastav tegevaparaat. Oluliselt tuleb laiendada erikomisjoni koosseisus esindatud institutsioone (näiteks õiguskantsleri esindaja, advokatuuri esindaja, inimõiguste organisatsioonide esindaja, Vabariigi Presidendi esindaja jt).

4. Eesti Keskerakonna juhatus teeb justiitsminister Kristen Michal’ile  ja siseminister Ken-Marti Vaher’ile ettepaneku vabastada ametist riigi peaprokurör Norman Aas ja Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg usalduse kaotuse ning nende juhitavate asutuste poolt toime pandud õiguserikkumiste tõttu.

5. Julgeolekuasutuste seadus ei ole kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega ja küsitav on selle seaduse osaline põhiseaduspärasus. Peame oluliseks muuta ja täiendada julgeolekuasutuste seadust järgmistes osades: järelevalve julgeolekuasutuste üle,  julgeolekuasutuste organisatsiooniline ülesehitus, julgeolekuasutuste ülesanded ja volitused.

6. Prokuratuur tuleb muuta demokraatliku riigi nõuetele ja eesmärkidele vastavaks õiguskaitseorganiks. Üle on vaja vaadata prokuratuuri juhtimis- ja organisatsiooniõigus. Kohtud, uurimisorganid ja prokuratuur ning seadusloomes osalemine peavad olema lahus. Kohtud ja prokuratuur ei tohi olla ühe ministeeriumi haldusalas.

Siinavaldatu on Keskerakonna juhatuse 28.06.2012 otsuse täistekst

Jaga |