Nädala juubilar Vergilius 2075

12. oktoober 2005


Kasutan alati juhust, kui nädala juubilaride hulka kuulub mõni inimkonna geeniustest, kes elas ja tegutses küll sajandite eest, kuid aastasajad ning -tuhanded pole tema tähtsust kahandanud.
15. oktoobril miinusmärgiga aastal 70 sündis Põhja-Itaalias Mantova lähistel poisslaps, kes sai nimeks Publius Vergilius Maro. Oma teise eesnime järgi tunneme ja austame seda Vana-Rooma küllap mainekamat kirjanikku tänagi.
Alghariduse sai Vergilius naaberlinnades Cremonas ja Mediolanumis, mida praegu tunneme Milanona. Osavalt targaks kõnemeheks kujunes Vergilius Roomas, kus ta õppis juristiks. Kerge see polnud, sest kaasaegsete kinnitusel oli Vergilius häbelik ja tagasihoidlik, kes pidi ennast tugevasti ületama enne, kui avalikult esineda julges.
Vergilius sai kõigekülgse hariduse ning ta olnud tugev ka matemaatikas, loodusteadustes ja koguni meditsiinis. Kirjanduskatsetuste alguses jäljendas Vergilius äratuntavalt Catullust ja Lucretiust, mis paistab selgesti silma Vergiliuse meie päevadeni säilinud luulekogust „Catalepton".
Vergiliuse esimene suurem luulekogu „Bucolica" oli lähedane Theokritose karjaseluulele. Seda siiski vaid vormilt, sisus olid Vergiliuse idüllid, mida tuntakse ka „Ekloogide" nime all, erakordselt kaasaegsed. Karjusemaski all mõtestati tollast poliitikat ning kirjandustrende.
Imperaator Octavianus Augustus, keda Vergilius oma idüllides idealiseeris, kinkis kirjanikule mõisa Napoli lähedal. Seal Vergilius suurema osa oma allesjäänud elust veetiski. Imperaatori tellimusel kirjutas Vergilius ka „Georgica" neli laulu, milles poeet ülistas Itaaliat ning maaharimiskunsti. Seda kaunilt kirjutatud teost võib pidada üheks esimeseks katseks tuua linnastumisele kalduv rahvas tagasi looduse ja maatööde rüppe.
Ka Vergiliuse suurteos „Aeneis" oli kirjandushuvilise imperaatori tellimus. Trooja kangelase Aenease elu ja võitluse kaudu lõi Vergilius Rooma rahvuseepose, milles aukohal oli Caesari kasupoeg Augustus koos oma lähikondsetega.
Aeneast oleks otsekui Homeros ise portreteerinud, sedavõrd lähedased on need kaks suurteost, mis näitab, et Vergilius töötas meelega äraproovitud ja menukas laadis.
Asjatundjad on alati kiitnud Vergiliuse tekstide ilu, ta heksameetrid on erakordselt viimistletud. Vahel mõnede kriitikute arvates isegi liiga lihvitud. „Aeneis" jäi klassikul kahjuks lõpetamata. Miinusmärgiga aastal 19 sõitis Vergilius Kreekasse, et koguda eepose lõpetamiseks materjali ja inspiratsiooni. Paraku tabas teda Megaras ootamatu haigushoog. Imperaator Augustus nägi oma surevat alamat ja sõpra ning andis korralduse Vergilius otsekohe Itaaliasse tagasi tuua. Nii tehtigi.
Poeet suri Brundisiumis 21. septembril aastal 19 enne Kristuse sündi. Vergilius on maetud Napoli lähedale.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)