Valimised olgu ikka ausad

Ringhäälingus toodi kunagi ära näide, kuidas eakas abielupaar, tulnud paberhääletusele, soovis minna kahekesi valimiskabiini, sest ühel abikaasadest nägemine vilets. Neile seda ei võimaldatud, sest valimised on salajased, ja niiviisi rikutaks valimisseadust. Kuigi abikaasad niikuinii teavad, kelle poolt kumbki valib, käitus valimiskomisjon täiesti seaduspäraselt.

Paraku e-valimistel ei kontrollita isegi seda, kas hääletaja ikka on selle dokumendi omanik, mille alusel ta valimistel osaleb.

Mul on väga kahju, et Eestis on kõrvale heidetud meile juba esivanematelt pärandatud suur väärtus – ausus, elamine võltsinguteta, pettusteta ja valedeta.

Ärge arvake, et olen suur e-valimiste vastane. Seda sugugi mitte! Soovin vaid, et e-hääletusega valimised oleksid samaväärselt ausad nagu paberhääletusel, kus ei saa valida kellegi teise dokumendiga.

Olen tundnud huvi, kuidas eakamad inimesed on valinud e-hääletusel. Kõikide vastused on olnud lausa üks-ühele sarnased: ikka anti oma dokument pojale, tütrele, väimehele või lihtsalt mõnele heale sõbrale, kes siis valimistoimingu sooritas. Kordagi ei vastatud mulle, et keegi oleks ise e-valimist püüdnud teha.

Aga just sellist valimissüsteemi nimetatakse meil demokraatliku riigi demokraatlikeks valimisteks!

Ja Eestit peetakse, vähemalt võimuringkondade poolt, korruptsioonivabaks riigiks! Lubage kahelda! Kas meil tõesti pole palgal ametnikke, kelle kohus on kontrollida, kuidas täidetakse kehtivaid seadusi? Ka sellele tuleb praegu mõelda.

Teatavasti on Eesti maailmas üks tunnustatumaid riike nii IT valdkonnas kui ka e-riigina. Meie teadlased oleksid kindlasti suutelised lahendama probleemi: kuidas saaks välja selgitada, kas valija on selle dokumendi omanik, millega ta hääletab? Seda aga pole tehtud. Põhjus on väga lihtne – siis muutuksid valimised ausateks ning e-valimiste ülisuurtel initsiaatoritel ja pooldajatel võiks juhtuda, et valimised poleks neile enam nii edukad. Seepeale võib mõnigi raiuda: „Mina teen e-valimist oma koduseinte vahel, ja täiesti ausalt!” Tõsi ta on, muidugi ei käi e-valimiste pahupool kõigi e-valijate kohta.

27. märtsil Vikerraadio „Meediatunnis” küsisin telefoni teel: miks pole midagi ette võetud, et oleks tagatud kontroll, kas hääletaja on selle dokumendi omanik, millega ta valib? Vastus, mille saatejuht Tarmu Tammerk andis, oli üllatav: see kontroll ei ole võimalik! Kui pole võimalik kontrollida, kuidas siis on võimalik ausust tagada?

EINO HINDRICHSON,

Järvakandi, Rapla maakond

Jaga |