Rünnatakse kõiki peale Reformierakonna kannupoiste

Ei ole juhuslik, et peavoolumeedia püüdis vahetult enne IRL-i idarahaskandaali ka sotsidest luua kuvandit, mille kohaselt sõlmivad nad kahtlasi kokkuleppeid Vene Erakonnaga Eestis. Olgu see tõsi või mitte, polegi suurt oluline.

Oluline on hoopis, et kõiki, kes väheselgi määral takistavad Reformierakonna absoluutset ülemvõimu siin riigis või on talle potentsiaalseks ohuks, kleebitakse külge silt „venelastega sahkerdajad". Seega - kui ei olda Reformierakonnas, siis tuleb üritada vastast jalust lüüa, nõrgestada, mida ilmselt nüüd tehaksegi Isamaa ja Res Publica Liiduga.

Meedia kujutab skandaali erakonna sisetülina

Me kõik mäletame eelmise aasta detsembrikuud, kui tehti õhtusi AK-erisaateid ning üleriigilises meedias ilmus lõputult artikleid, milles süüdistati Keskerakonna juhti idarahaskandaalis. Ja muidugi küsiti Keskerakonna ründamisel alati arvamust konkureerivate erakondade „sõltumatutelt" esindajatelt, kellel alati varuks mõni solvav lisakommentaar.

IRL-i poliitikute puhul sama taktikat välditakse, kuna Reformierakond sooviks neid edasi näha oma truualamlike partneritena.

Meedia püüab IRL-i elamisloaskandaali kujutada kui üht erakonna sisetüli. Kuid ometi on skandaal üleriiklik, ütleks et lausa rahvusvaheline. Iga mõtlev inimene peaks aru saama, et kui riiklikke elamislube müüakse suure raha eest rikastele Vene ärimeestele, on see otsene julgeolekurisk Eesti riigi jaoks. Seevastu õhtuses „Aktuaalses kaameras" või „Reporteris" kuuleme vana vingumist Tallinna auklike teede kohta ning vaid poole sõnaga ja ääretult neutraalselt puudutatakse IRL-i skandaali.

Kindlasti ei saa kogu seda erakonda näidata halvas valguses, kui mõned amoraalsed poliitikud, näiteks Indrek Raudne, Nikolai Stelmach või Siim Kabrits, otsustavad häid tutvusi kasutades ajada suuremahulist ebaseaduslikku ja kogu Euroopa julgeolekut ohustavat äri. Peaasi oleks, kui vaid süüdlased saaks karistatud.

Vabariigi President vaikib

Kui Keskerakonda oli vaja vahetult enne parlamendivalimisi idarahaskandaaliga nõrgestada, võttis üllataval kombel ründava positsiooni ka meie president Ilves, kes üldjuhul on väga pehmesõnaline. Seevastu nüüd, ühe võimuerakonna suhtes, on president väga ettevaatlik ning väldib seisukohavõtte. Lubas ju Ilves pärast Keskerakonna rünnaku alla sattumist seda erakonda valitsusse mitte lubada. Nüüd on juhtunud valitsuserakonnaga sama tüli, ning oma sõnu süüa oleks väga ebameeldiv.

Huvitaval kombel pole ka Kaitsepolitseist ega Riigiprokuratuurist tulnud sisuliselt ühtegi tugevat arvamust IRL-i rahvusvahelise skandaali suunal. Halvimal juhul näidatakse seda ühe ministeeriumi tööõnnetusena. Kuid ometigi on see kõike muud.

Tahaks kuulda IRL-i tipp-poliitikute suure sõbra - riigi peaprokuröri Norman Aasa - arvamust selletaolise ebaseadusliku äri kohta. Kuid kindlasti on vanad sõbrad kasutanud teada-tuntud telefoniõigust ning selle võimaluse juba eos välistanud...

Kõiki vastaseid süüdistatakse koostöös venelastega

1950. aastatel tegutses Ameerika Ühendriikides senaator Joseph McCarthy, kelle võimutsemise perioodil süüdistati kõikvõimalikke tollase poliitvõimu vastaseid koostöös kommunistidega. Põlu ja rünnaku alla sattusid sajad organisatsioonid ja tuhanded inimesed - tagantjärgi on selgunud, et paljudel neist polnud kommunistidega mingisuguseid kokkupuuteid, kuid tolleaegsetele USA võimudele olid nad ohtlikud - seepärast oli niisugune taktika suure naabri kartuses väga efektiivne.

Eestis on hakatud kasutama sama taktikat. Ning IRL-i puudutava ebaseadusliku skandaali avalikukstulek on lask õhku, millega püütakse märku anda, et liiga iseseisvaks pole mõtet minna. Kuid loomulikult ei kujutata IRL-ist nii hirmsat tegelast kui sotsiaaldemokraatidest või Keskerakonnast.

Tahaks vaid loota, et kord tuleb aeg, millal IRL-i poliitikutest saavad tõelised riigimehed, ning et nad siis alustaksid koalitsioonikõnelusi Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue, inimnäolise Eesti valitsuse loomiseks.

Olgu praeguse skandaali lõpplahendus milline tahes, IRL-i poliitikud saavad loodetavasti aru, kes siin riigis tegelikke niite tõmbab.

IVOR ONKSION, vaatleja, Keskerakonna liige

Jaga |