Peaaegu avalik kiri Sesterile

Professor ÜLO VOOGLAID saatis avalikud küsimused Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Sven Sesterile (IRL), enne kui Riigikogu asus 3. mail arutama rahanduspoliitikat riiklikult tähtsa küsimusena (vt ka Inara Luigase juhtkiri lk 2). Kesknädal avaldab kirja lühendatult.

Tere, Sven Sester!

Tore,

et ükskord on päevakorda võetud ka riigi rahanduspoliitika. Kas Sa tead, kes ajab Eestis näiteks majanduspoliitikat, teaduspoliitikat, hariduspoliitikat...? Mina küll ei tea. Aga kes ajab riigi rahanduspoliitikat?

Püüdsin Toompeal ükskord asjameestelt välja uurida, mida nad poliitika ajamise puhul silmas peavad. Küsisin, millest poliitika koosneb, kes on poliitika subjekt, milline on (peaks olema) poliitika struktuur, millised võiksid olla poliitika funktsioonid, mille alusel saaks hinnata poliitikuid, poliitikat ja selle tulemusi...

Peale piinliku vaikuse

või kohatu lõmpsimise ei kostnud midagi. Sestap söandan kahelda, et eelolevast arutlusest midagi sellist koorub, millel on ka mõtet ja tähendust edasisele asjaajamisele.

Sven, kirjuta rahvale, mis see on, mida Sa püüad teha (mida Sind on pandud tegema), millised on Sinu (rahanduskomisjoni?) õigused ja kohustused ning mille eest peaks rahanduskomisjon ja Sina sellel ametikohal (NB! tegelikult, mitte mängult) vastutama?

Sven, kes esitab Riigikogus Eesti riigi rahanduse kui probleemi? Kas probleemi käsitamine on üldse kavas? Küllap Sa tead, et kui probleemi ei esitata, siis ei saa tulla kõne alla põhjused. Paraku on nii, et ühiskonnas ja kultuuris pole võimalik inseneri mõtlemisviisiga kuigi palju saavutada ja arutamise asemel võib kujuneda jututuba.

Huvitav,

kas keegi on üritanud välja peilida, miks riigi rahandust ja rahanduspoliitikat ei ole varem niimoodi arutatud? Kas keegi kujutab ette, miks nüüd ühtäkki julgus rindu võeti? Kas Sina, Sven, kui rahanduskomisjoni uus esimees, ilmutasid sellist initsiatiivi, mida pole olnud võimalik alla suruda, või tuleb algatus hoopis kuskilt mujalt?

Huvitav, kas vähemalt vaatlejatena kutsutakse arutluses osalema ka need inimesed, kes on teravalt kritiseerinud nii üleminekut eurole kui ka kommertspankade mahamüümist, riigieelarve ja ametkondade-asutuste-organisatsioonide eelarvete hoidmist välispankades? Kas söandatakse välja öelda selle isiku nimi, kes on just sellist rahanduspoliitikat ajanud?

Huvitav, kas keegi söandab kokku arvutada, kui palju miljardeid on välispangad Eestist rahva vara kokku korjanud ning välja viinud?
Näis, kas keegi söandab kahelda selles, et olukorras, kus raha on võõrriigi kommertshuvisid teenivates pankades, saab valitsus ajada nii majanduspoliitikat kui ka mingit muud poliitikat?

Väga paljud teavad, et valitsus ja ei-tea-kes-kõik-veel on kõigi võimalike vahenditega püüdnud halvata laenu-hoiu-ühistute tegevust. Näis, kas sel istungil keegi selgitab, miks seda on tehtud?

Enne eurole üleminekut

vandus valitsus, et mingit hinnatõusu karta ei ole ja et need, kes hinnatõusu eest hoiatasid, on enam-vähem kõlvatud varganäod. Kas nüüd tuuakse tegelik olukord ja selle põhjused nähtavale? Kas nende püksid lastakse alla, kes rahvale "kägu ajasid", meelega rahvast eksitasid (valetasid) või lihtviisil ei saanud oma ülesannetega hakkama? Kas riigis kujunenud finantskriisi põhjused ning tagajärjed seatakse Riigikogus ritta? Kas isikud, kelle otsesel või kaudsel osalusel on riigi rahanduspoliitika olnud suurele osale elanikkonnast hukatuslik, palutakse tegelema millegi muuga, kus ei ole võimalik riiki kahjustada?

Milline osa elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ja ei usu enam, et võib kunagi veel elada elamisväärselt? Millist osa sellise olukorra kujunemisel on etendanud rahanduspoliitika? Kelle aetud rahanduspoliitika?

Ehk saab üldsus teada,

kus hoiti ja kellele millise kahjuga müüdi riigi kullavaru, kus hoitakse riigireserve, kus kajastuvad reservidest saadavad tulud, miks pole aastaaruannetes transiiti ega transiiditulusid, mis on saanud krooni kattevarast, mis on saanud eelmiste põlvkondade loodud väärtustest, mida on eelarveaukude lappimiseks maha müüdud jne?

Võib-olla on arutluse all koalitsiooni rahandusalased püüdlused, lootused, unistused? Võib-olla on kavas saada kirja "linnuke" teemal "meie arutasime"?..

Ja ongi kõik. Soss, nagu on juhtunud mitme eriti olulise küsimuse arutamisega.

Huvitav, kas kõne alla tuleb see kahju, mis tuli väliskaubanduse defitsiidist ja mille tõttu siia imporditud kauba eest kulutatud raha katteks tuli maha müüa kõik vähegi müügikõlblik vara, sh nii palju loodusressursse, kui vähegi andis. (Seda kõlvatu kaubanduse kurnavat tagajärge nimetati välisinvesteeringute juurdemeelitamiseks.)

Lõpuks tuleb tunnistada, et ega rahvas suurt ei tea sellest asjast, mida nimetatakse rahanduspoliitikaks, sest rahvas ei ole selle problemaatikas orienteerumiseks ei haritud, informeeritud ega kogenud; pealegi on üpris vähe järele jäänud neid, kes usuvad seda juttu, mida valitsusringkondadest või mõne erakonna kontorist räägitakse.

Ütle ausalt, miks

Sa selle küsimuse avalikkuse tähelepanu keskmesse tõid (kui tõid?)? Mida Sa loodad saavutada? Riigikogu usalduslimiit ei ole ülearu suur.

Elame-näeme!

Ülo Vooglaid

PS

Võib-olla Sind huvitab, miks ma saatsin selle kirja korraga mitmele inimesele. Põhjus on lihtne: kogemus näitab, et asjameestel ei ole kombeks kodanike kirjadele reageerida. Teame, et avalikkusel on endiselt veidi jõudu. Me ei aja isiklikke asju. Seetõttu palun, et Sa vastaksid avalikult, vähemalt neile, kes said käesoleva kirja.

Toimetuselt: Sester ei ole Vooglaiu kirjale vastanud.

Jaga |