Eestil tuleb välispoliitilisi eesmärke uuendada

 Oluline on väärilist tähelepanu osutada ka nendele terrorismiga seotud juhtumitele, mis ei kasuta usulisi põhjendusi koletute veretööde seletamiseks. Euroopa Liit on teinud mõndagi terrorismivastaste meetmete väljatöötamisel, kuid mõnigi kord on vajakajäämisi otsuste praktilisel elluviimisel. Seetõttu tervitan Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsiooni, milles saadikud kutsuvad looma programmi radikaliseerumise tõrjumiseks, tõhustama Schengeni ala välispiiri ja parandama andmevahetust Euroliidu liikmesriikide vahel.

Vaja luua Euroopa luureteenistus

Pole ju päris normaalne see, et täna edastavad liikmesriigid Europolile ja Eurojustile vaid 50% teabest, mis puudutab terrorismi. Tõsiselt tuleks kaaluda Euroopa luureteenistuse loomist, mis kõike eelöeldut tagada aitaks.

Kiirendama kutsutakse tööd andmekaitsepaketiga nii, et läbirääkimised selle paketi ja broneeringuinfo ettepaneku osas saaks toimuda paralleelselt. Tõsiseid järeldusi tuleb teha Iraagi- ja Süüria-suunaliste terrorismivastaste meetmete liiga aeglase rakendamise põhjustest tagamaks tulevaste tegevuste prioriteetide tänasest täpsem seadmine ning olemasolevate kindlakäelisem rakendamine. Loodetavasti annab sellekohase tegevuse hoogustamiseks vajaliku tõuke Euroopa Liidu välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud Euroliidu regionaalne strateegia Iraagi ja Süüria ning äärmusrühmitusest ISIL tuleneva ohu kõigekülgseks tõrjumiseks.

Koostööd tuleb teha välisvõitlejate liikumise piiramisel, terroristide rahavoogude kontrollimisel ning äärmuslike ideede leviku ahendamisel. Probleem nõuab terrorismi horisontaalset käsitlemist, mis omakorda vihjab vajadusele teha senisest suuremat koostööd Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidega. See annaks paremaid võimalusi terrorismi kui fenomeni tekke tõkestamiseks kogu meie planeedil.

Seetõttu tuleb ikka ja jälle rõhutada aktiivsuse olulisust suhetes USA ja ÜRO-ga, eriti selle maailmaorganisatsiooni juures tegutseva Ülemaailmse Terrorismivastase Foorumiga. Pean siinkohal ennekõike silmas rahvusvahelist julgeolekut mõjutavate terrorismiga seotud ohtude käsitlemist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 1377 ja 2178. Probleemiks on täna ja küllap hommegi terrorismi rahastamine, terroristlike välisvõitlejate tegevus, kaasa arvatud nende liikumisteede identifitseerimine. Vaja on adekvaatsemaid meetmeid terrorismi radikaliseerumise tõkestamiseks, ning kõigi mainitud teemade võimalikult faktitäpset jõudmist rahvusvahelisse meediasse. Samas tuleb kokku leppida terroristliku propaganda tõkestamises interneti avarustes.

Ukraina vajab tõhusat majandusabi

Siinkohal on tööd ka paljude riikide seadusandjatel, Riigikogu kaasa arvatud, ning Euroopa Liidul tervikuna. Paljud probleemid ja nende lahendused nõuavad mitmekülgset läbitöötamist, sest oht on vastuolude tekkimises inimeste põhiõiguste ja vabadustega.

Eesti jaoks on kindlasti esmatähtis anda oma panus Schengeni välispiiride tugevdamisse, kaasa arvatud SIS-II süsteemi võimalusi paremini ära kasutades. Samas teame, et nii Eesti kui ka Euroopa Liidu ja NATO piirilepingud Venemaaga ootavad ennekõike Moskva otsustavamat initsiatiivi. Paraku on Kremlil täna rohkem tegemist oma lõunapiiridel, mis viib meid Ukraina temaatika juurde.

Käsitlen seda aga pisut teisest vaatevinklist, seda enam, et loodetavasti suudeti Minski tippkohtumisel saavutada vähemasti tulevahetuse lõpetamine ja raskerelvade nihutamine ohutumasse kaugusse. Nii või teisiti vajab Ukraina veel aastaid teiste riikide ja rahvaste abi, sest lahingute piirkonnas on laastamine olnud totaalne ning inimeste kannatused kahjuks jätkuvad. Piisab, kui öelda, et Ukraina aastaeelarve on vaid 25 miljardit. Väikesel Eestil on kasutada ligi kümme miljardit. Seega vajab Ukraina tõhusat majandusabi. Rõhutan siinkohal eriti Eesti valmidust ukrainlasi senisest rohkem aidata arengukoostöö ja humanitaarabi korras. Meeldiv oli lugeda Tartu linna poolt Mariupoli haiglatele saadetud ravimitest ja meditsiinitehnikast rohkem kui 10 000 euro väärtuses. Selline abi on meile jõukohane, kannatanutele aga hindamatu väärtusega.

Arvan, et Eesti riik peaks suutma ka mõne ukraina pagulase vastu võtta. Muidu jääb meist rohkem jutumeeste mulje. Tuletan siinkohal meelde, et selle aasta lõpus aegub täna kehtiv arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava viisaastak. Välisministeerium on juba alustanud uue arengukava koostamist ning loodetavasti see töö jätkub hoogsalt ka pärast valimisi, mil uus minister on tööd alustanud. Loodan, et sellesse protsessi annavad oma olulise panuse kõik ministeeriumid ja arengukoostööga seotud mittetulundusühingud.

Nüüd tuleb meil teisi aidata

Küsimusi on mitmeid. Kas jäävad ka tulevikus Eesti prioriteet-sihtriikide hulka Ukraina, Valgevene, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova ja Afganistan? Kas tuleks jätkata või muuta tänaseid tegevusvaldkondi, mis hõlmavad tervist, haridust, õigusriiki, rahu tagamist, majanduslikku arengut, keskkonna säästmist ja teavitustegevust? Kõik see peab mõttekalt ühilduma tänavu aastatuhande arengueesmärkide nimistut asendavate globaalsete kestliku arengu eesmärkidega.

Kindlasti peaks Riigikogu kolmeteistkümnes koosseis uuesti läbi vaatama ja põhjalikult analüüsima ning tõenäoliselt uuendama Riigikogu otsusega heaks kiidetud ning aastast 2003 kehtivat olulist alusdokumenti „Eesti arengukoostöö põhimõtted“.

Tosin möödunud aastat on Eesti võimalusi oluliselt muutnud, hoopis teine on täna meie riigi staatus ja positsioon. Märkida tasub vaid liikmelisust Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD), rääkimata sellest, et aastal 2003 polnud Eesti veel Euroopa Liidus, mille tegevuse üks põhieesmärke on solidaarsusel põhinev koostöö.

Loodan, et märtsis valitud ja tööd alustavad Riigikogu liikmed võtavad koos vastavate ministeeriumide esindajatega käsile selle alusdokumendi uuendamise. Selleks soovin neile juba ette jõudu ja head tahet, sest välispoliitika pole mitte üksnes vastaste, vahel meist ka veidi teistmoodi mõtlevate kolleegide kritiseerimine, vaid ka kõigi abivajavate inimeste ja riikide jõukohane aitamine. Pole ju kuigi kaugel need ajad, mil Eesti abi vajas, ning õnneks seda me ka saime. Lähedalt ja kaugelt. Nüüd on meie kord.

ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, Keskerakond

Tekst võetud Enn Eesmaa kõnest Riigikogus välispoliitika arutelul 12. veebruaril 2015.

[esiletõsted]

Probleemiks on täna ja küllap hommegi terrorismi rahastamine, terroristlike välisvõitlejate tegevus, kaasa arvatud nende liikumisteede identifitseerimine.

 Arvan, et Eesti riik peaks suutma ka mõne ukraina pagulase vastu võtta. Muidu jääb meist rohkem jutumeeste mulje.

[fotoallkiri] KRIITILINE AEG: Minski tippkohtumisel suudeti saavutada habras relvarahu. Aeg näitab, kas (vasakult) François Hollande, Angela Merkel ja Petro Porošenko lähenevad Aleksandr Lukašenkale ja Vladimir Putinile või kaugenevad üksteisest. Foto Facebookist.

Jaga |