Mis tagab Eesti majanduse jätkuva kasvu?

OLEV TOMSON,      10. jaanuar 2007


Eesti majandus on tänini arenenud suuresti omapead. Riigis on lähtutud printsiibist, et majandus suudab ennast enamalt jaolt ise reguleerida ning et just isekulgemise tulemusena jõutakse parimate lahendusteni.

Paraku näitab reaalne elu, et nii lihtne meie majanduse jätkuva eduka arengu tagamine siiski pole. Majandust on vaja senisest rohkem suunama hakata ning kiiresti tuleb ellu viia palgareform.
Inimesed on hakanud elama n-ö üks päev korraga: „Täna võtan laenu ja tarbin, sest kes teab, mis homme tuleb. Vähemalt olen korra elus head elu proovinud. Kui raha otsa saab ja „numbrid" vähegi välja annavad, siis laenan veel. Ega ma ei jõua ju aastakümneid raha koguda ja alles vanas eas elama hakata!"
Niisugust mõtteloogikat kohtab tänases Eestis päris rohkelt. Kui aga paljud inimesed meie hulgas mõtlevad selliselt, kas nad on siis ise selles süüdi või äkki on hoopis riiklik majanduskeskkond nad selliselt mõtlema suunanud?

Suunatud majanduspoliitika on ainus võimalus

Isereguleeruv majandus on mõnes mõttes nagu auto ilma juhita. Kui normaalkiirusega sõitval autol rool lahti lasta, siis mõnda aega võib täiesti edukalt edasi kulgeda ja isegi teel püsida, kuid varem või hiljem satub selline auto kraavi. Samamoodi võib majandus mõnda aega omapead toimida, kuid varem või hiljem tuleb kraavisõitmise vältimiseks rool kätte võtta ja õigeid majanduspoliitilisi otsuseid langetada.
Tänane Eesti majandus on seisus, kus inimeste laenukoormus on liiga suur, kuid juurdelaenamine jätkub täie hooga. Kui Eestis peaks lähiaastatel tulema majanduslangus, siis satuvad paljud edukad laenuvõtjad väga raskesse seisu, millest omal jõul enam väljuda ei suudeta. Tagajärjeks on purunenud unistused, eluaseme kaotus, liisinguautost ilmajäämine, toimetulekuraskused jms.
Palgareform kui majanduspoliitiline meede oleks ainsaks reaalseks päästerõngaks neile paljudele inimestele, kes on sattunud liiglaenamise pöörisesse ja kel sealt omal jõul väljapääsu tegelikult enam pole. Palgareform võimaldaks sellistel inimestel teenida senisest märksa suuremaid sissetulekuid ja seega ka oma laenukohustustega reaalselt toime tulla. Palgareform loob võimaluse tegeliku keskklassi tekkeks Eestis ning ühtlasi annab sisse õige hoo väikeettevõtlusele.

Palgareform on läbikaalutletud majanduspoliitiline samm

Tagamaks palgareformi õigeaegset ja täiel määral ellurakendamist tuleb kohe astuda mitmeid samme. Majanduspoliitiliste meetmete rakendamisel tekib aga see probleem, et kui meede toob kaasa midagi positiivset, siis võib kaasneda ka mõni negatiivne kõrvalefekt. Tegemist on analoogilise olukorraga, mis võib kujuneda haiguse ravimisel arstirohtude abil – selleks et haigusest jagu saada, tuleb ajutiselt leppida teatud kõrvalnähtudega; alles hiljem kaovad nii haigus kui ka negatiivsed kõrvalnähud.
Lisatud tabelis on toodud mõned majanduspoliitilised meetmed, mille ellurakendamist Eestis lähiajal tuleks kaaluda. Nagu tabelist nähtub, on igal meetmel oma positiivne eesmärk ning oma negatiivne kõrvalefekt. Lähtudes tänasest reaalsusest, pole kõigi toodud meetmete kohene ellurakendamine võimalik. Samas on kõik need sammud suunatud Eesti majanduse positiivse arengu jätkumise tagamisele ja palgareformi kiirele elluviimisele.
Riiklikul tasandil tuleb aru saada sellest, et edukat majandustulevikku omapäi kulgeva majanduspoliitika tulemusena saavutada pole võimalik. Viimane aeg on tagada riigi rolli suurenemine Eesti majandusliku arengu suuna kujundamises.
Kui lõpetame Eesti majanduse eksirännakute kõrvaltvaatamise ja haarame ohjad tugevalt enda kätte, hakkavad inimesed lõpuks riigilt saama seda, mida nad ammu õigustatult ootavad: väärilist töötasu, turvalisust tuleviku suhtes, elatustaseme jätkusuutlikku tõusu ja sotsiaalsete pingete vähenemist. Targalt suunatud majanduspoliitika koos keskse palgareformiga annab meile selle, mida Eesti majanduselt tegelikult ootame.

TABELNäited võimalikest majanduspoliitilistest sammudest

1. Majanduspoliitiline meede
Administratiivsete meetmetega keelatakse senisest rohkemal määral odava võõrtööjõu sissetoomine Eestisse.
Positiivne eesmärk
Kodumaine tööjõud leiab parema hõivatuse ja väheneb tööpuudus. Kuna kohalikku tööjõudu napib, siis tõusevad palgad. Astutakse suur samm palgareformi elluviimise suunas.
Negatiivne kõrvalefekt
Ettevõtjate kulud suurenevad ja osa ettevõtteid on sunnitud töötajaskonda vähendama või hoopiski uksed sulgema. Teataval määral langeb ettevõtete konkurentsivõime.

2. Majanduspoliitiline meede
Avaliku sektori initsieeritud palgatõusuga on ka ettevõtjad sunnitud kaasa minema.
Positiivne eesmärk
Palgareformi positiivne mõju kandub tõusvate sissetulekute kaudu üle ka erasektorisse. Ka erasektori töötajad saavad palgareformist osa.
Negatiivne kõrvalefekt
Osadel ettevõtjatel võib tekkida raskusi uue palgatasemega kohandumiseks. Välja selekteeruvad tugevamad ja paindlikumad ettevõtjad.

3. Majanduspoliitiline meede
Palgareformi ellukutsumise kaudu pannakse alus keskklassi tekkele.
Positiivne eesmärk
Suureneva sissetuleku tõttu tekib inimestel võimalus vara koguda ja seega ennast majanduslikult kindlustada. Tekib reaalne keskklass.
Negatiivne kõrvalefekt
Suurenev sissetulek võimaldab rohkem kulutada ja seeläbi suureneb inflatsioon. Samas kulutavad inimesed teenitud puhasväärtust vähem kui laenu.

4. Majanduspoliitiline meede
Töötajate eluaseme kaotuse kohustusliku kindlustuse sisseviimine – tööandjal on kohustus tasuda töötaja eest kindlustusmakseid.
Positiivne eesmärk
Kui töötajal juhtub midagi, mille tagajärjel ta kaotab eluaseme, siis kindlustus kompenseerib uue eluaseme (rendi) võimaluse teatud perioodiks. Töötajate sotsiaalne turvalisus tõuseb.
Negatiivne kõrvalefekt
Ettevõtjatele tekib kindlustusmaksest lisakoormus. Suure töötajate arvuga ja väikese kasumimarginaaliga ettevõtetel võib tekkida tõsine probleem kindlustusmaksete tasumisega.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)