Keskpoliitikute eluline ringsõit Harjumaal

„Külast külla, linnast linna viib su tee..." - võiks postipoisi kombel laulda küll iga töökas Riigikogu poliitik, kes ei looda häältesaamisel vaid „omadele" meediaväljaannetele. Kust need tuhanded hääled kandidaatide nimede-numbrite taha siis kogunevad, kui istud päevade viisi vaid näiteks Pirita teel Viimsi-pealinna ummikus?

Riigikogu fraktsioonid korraldavad väljasõite maakondadesse üsna järjekindlalt, ja on iga kodaniku oma asi, kas ta läheb avalikult välja kuulutatud parteilisele propagandaüritusele või mitte. Ma ei hakka kunagi tunnustama halvustajaid, kelle meelest igasugune „parteivärk" on vaid sülitamiseks ja kirumiseks. Potentsiaalsete valijate sellise suhtumise puhul polegi midagi imestada, et riik ongi sealmaal, kus ta just parajasti on.

Arvan, et minuga jäävad nõusse kõik tõsiseltvõetavad poliitikud - tühjale saalile on väga nadi esineda. Kuid seda, et rahva huvi teavet  otseallikast (mitte aga subjektiivse meedia vahendatuna) koguda väheneb aasta-aastalt, märkavad küllap kõik rahvakohtumistel käijad. Ja muretsevad silmnähtavalt taanduva aktiivuse ja süveneva huvipuuduse pärast.

Võõrandumine, ütlevad psühholoogid. Kuid hirm on mujal - kes siis õieti peaks tulema siin riigikeses korda looma? Kas mõne teise riigi poliitikud?

Keskerakondlased seekord Harjumaal

Keskerakond alustas oma 2010. aasta väljasõite Tallinna lähistelt. Tuisusel veebruaripäeval käidi grupiti Maardus, Jõelähtmes, Keilas, Anijal, Rael, Paldiskis, Viimsis. Väljas oli peaaegu kogu Riigikogu fraktsioon. Käidi koolides, valla- ja linnavalitsustes, tootmisettevõtetes, rahvakogunemistel.

Allakirjutanu viibis koos Riigikogu saadikutega kaks päeva Keilas.

Kultuurimajja oli Marika Tuusi, Ain Seppiku ja Tartu arsti Nikolai Põdramäega (kellest sai Riigikogu liige pärast Aadu Musta asumist Tartu linnavolikogu esimeheks) kohtuma tulnud selgelt liiga vähe Keila elanikke, et saada sotti meie ülikeerulisest sotsiaalvaldkonnast ja poliitilistest suundumustest riigis laiemalt. Neistki vähestest, kes  kohale tulid, oli osa noori Reformierakonna aktiviste! Peab ütlema, et reforminoorte ja Keski „vanade kalade" väike debatt kujunes nauditavaks loodetavasti mõlemale poolele. 

Riik:  t e i e  sandid!

Põhiteemaks kujunes olukord Keila haigla ümber, mida väidetavalt tahetakse maha müüa, ning selle piirkonna inimeste edasised arstiabi saamise võimalused. Võib-olla peaks eestlaste haiglaselt kõrget enesehinnangut siiski juba kriimustama kurb tõdemus, et me ikkagi ei ole USA ega isegi mitte Rootsi ja et meile piisabki vaid kahest heast haiglast - Tallinnas ja Tartus. Ning et piltlikult igas külas haigla pidamist võisime endale lubada vaid nõukogude korra viljastavates (loe: pideva lahinguvalmiduse ja haavatute ravimise vajaduse) tingimustes?

Nikolai Põdramägi selgitas arsti seisukohast lähtudes kannatlikult, et hobusega me tänapäeval arsti juurde ei sõida ja autoga jõuab arstiabini paari tunniga Eestimaa igast nurgast.

Kui üldse rääkida probleemist, siis on siin seda kahtlemata vanuripõetus ja hooldushaiglad - seda teenust ei jaksa osta suur osa abivajajatest. Riigi suhtumine oma tegusad tööaastad lõpetanud eaka põlvkonna toimetulekusse on ühesuunaline: kohalikud omavalitsused, need on  t e i e  sandid!

Katab ju pension hädapärast vaid poole hoolduskuludest, ja omavalitsusi ses valdkonnas riik ka ei toeta.

Elulised teemad linnapea kabinetis

Rõõmsamaks kujunes õhkkond Keila linnapea Tanel Mõistuse (Reform) kabinetis, kus Keski poliitikud  Kalev Kallo, Aivar Riisalu ja Heimar Lenk  pärisid Keila investeeringute ja tööpuuduse järele. Investeeritud on haridusse, veesüsteemidesse, lasteaeda, terviseradadesse. Riisalu lisas omalt poolt, et Keilal on omamoodi vedanud - sinna ei ole maha jäänud katkiste akendega uusi nn külaelamuid, mida buumi ajal kõvasti põldudele ehitati ja mis praegu värskete varemetena  kõigile hirmutamiseks lume all kokkulükkamist ootavad.

Teemaks tõusis ka Keila kooli ümberkujundamine sihtasutuseks ja sedakaudu eeldatavasti erakooliks. Keskerakonnale selline asjade käik kohe üldse ei meeldi. Linnapea selgitas, et seda oli vaja teha uue kooli ehitamiseks. Kuna projekt on uudne, on ka konflikte. Keila Gümnaasium oma 1250 õpilasega on Eesti suurimate koolide seas.

Riisalu ennustas ka mahamüüdava haigla ostjale pankrotti, sest olematu tulemus on ette näidata kõvasti promotud „Villa Benital" - äriplaan lihtsalt ei toimi, vanuritel pole sadu tuhandeid, millest eraettevõtjast hooldekoduomanik unistab.

„Vanadekoduteenust suudab Eesti riigis pakkuda vaid vald, kes peabki ise oma sandid toitma," jõudis edukas ettevõtja Riisalu huvitaval kombel linnapea kabinetis samale järeldusele, millele sotsiaalpoliitikud Põdramägi ja Tuus jõudsid koos Keila inimestega.

See kuulus firma - Harju Elekter

Konservatiivselt, aastast aastasse edasi rühkinud ja praegugi juba põhjast üle saanud Harju Elektri juht Andres Allikmäe peab firma edu saladuseks stabiilsust, järjepidevust, mittelaiamist, lugupidavat  suhtumist oma töötajaskonda.

„Ega see kriis pole meil esimene," räägib Allikmäe. „Olid ju 90-ndate alguse kauboikapitalism ja krooni tulek; nõukogude ajal kogutud valuuta abil tulime sellest august välja. Teine kriis oli aastatuhande vahetusel - meie jaoks polnud see mitte „vene kriis", vaid IT-kriis, kus raskused tekkisid pigem meie partneritel. Ja nüüd siis praegune langus, mida ma nimetaksin nii: iga pidu lõpeb pohmelliga. Kuna meie ei arenenud ekspansiivselt, ei olnud meil headel aegadel kõige parem, seega nüüd ei ole meil ka kõige halvem. Lühidalt, me ei läinud ahneks," resümeerib Allikmäe oma ettevõtte edu lihtsa saladuse.

Harju Elekter toetab sporti ja teadust, olles muu hulgas Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi ja vilistlasnõukogu sponsor.

Scania ja Volvo juhtmed

Selgus, et Keilas on ka selline tore firma nagu PKC Group, mis toodab Scania ja Volvo raskeveokitele juhtmeköidiseid. Osakonnajuhataja Rain Linduse juhitud ekskursioonist firma töisesse meeleollu jäi igati usaldusväärne mulje. Ka Lindus tunnistab, et nad on asunud eelmisel aastal koondatud inimesi tööle tagasi võtma.  „250 koondasime, 150 oleme tagasi võtnud," kinnitab ta usku tulevikku arvudega.

Jutuajamistes PKC töötajatega jäi kõlama see, et parim on täna Eestis elada nendel inimestel, kel on töö.

Neil, kel ei ole tööd, peab jätkuma lootust. Ja kui oma poliitikud ei suuda rahvasse lootust süstida, kes siis veel?

URMI REINDE

[esiküljefoto]

KESKPOLIITIKUD HARJUMAAL: Riigikogu keskerakondlased sõitsid ringi mööda Harjumaa linnu ja valdu, kohtudes omavalitsustegelaste ja valijatega. Pildil Kalev Kallo (keskel) ja Heimar Lenk Keilas Harju Elektri raskeveokite juhtmeköidiseid tootvas osafirmas PKC Grupp, mille osakonnajuhataja Rain Lindus näitab uhkelt oma korras valdusi.

[fotodel]

KOHTUMINE: Nikolai Põdramägi (seisab), Marika Tuus ja Ain Seppik Keila kultuurimajas rahvakohtumisel. All: reforminoored väitlesid keskpoliitikutega.

EDUKAS: Harju Elektri juhi Andres Allikmäe sõnul päästis nende ettevõtte halvimast see, et nad ei läinud ahneks.

TÖÖSTUSROMANTIKA: Lenk ja kallo uudistavad töökeskkonda Keila juhtmeköidiste tehases.

POLIITIKUD VÄLJASÕIDUL: Kadri Simson ja Enn Eesmaa kohtusid Rae valla rahvaga ning käisid valla kahes koolis. Pildil: Raivo Uukkivi (endine Rae vallavanem), Enn Eesmaa, Johannes Tõrs (Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi juhataja) ja Kadri Simson.

Anija vald

Helle Kalda, Arvo Sarapuu, Marika Tuus, Valeri Korb, Olga Sõtnik

(Vastuvõtu ja korralduse eest kandis hoolt Jüri Lillsoo)

Maardu linn

Eldar Efendijev, Nelli Privalova, Vladimir Velman (Vladimir Arhipov)

Rae vald

Kadri Simson, Enn Eesmaa (Raivo Uukkivi)

Viimsi vald

Jüri Ratas, Lauri Laasi (Urmas Arumäe)

Keila linn

Marika Tuus, Nikolai Põdramägi, Ain Seppik, Kalev Kallo, Heimar Lenk, Aivar Riisalu (Ago Kokser)

Paldiski linn

Aivar Riisalu, Vladimir Velman, Olga Sõtnik, Inara Luigas (Kaupo Kallas)

Jõelähtme vald

Evelyn Sepp, Georg Pelisaar, Kalle Laanet, Rein Ratas, Lauri Laasi (Valeri Tammeleht)

Jaga |