![]() Võrumaa mees Elmar Hoop saab 90 aastat vanaksINARA LUIGAS, 08. detsember 2010Tuppa astudes arvasin, et vastutulija on kühmuvajunud kõrges eas vanahärra. Ikkagi peatselt üheksakümnes eluaasta kukile saabumas. Aga võta näpust! Sirge rühi ja elurõõmsa silmavaatega mees teretab rõõmsalt ja juhatab mind oma kirjutuslaua juurde. Esimestest kõnenootidest on kohe aru saada, et tegu on heasüdamliku, tähelepaneliku ja hea jutusoonega inimesega. ,,Poliitikast täna ei räägi, seda teemat võime mõnel teisel korral arutada," ütleb ta muhedalt ja enne veel kui küsima saan hakata, laseb jutukeral oma elust veereda. Ilmselt pole ma esimene, kes tema elu järele huvi tunneb. Laual on hunnik pabereid. Nende seas ka temalt ilmunud kogumik ,,Noorpõlve mälestused", lisaks artiklid, mis ta on maakonnalehtedele kirjutanud. Neid kirjutisi pole vähe. ,,Ikka võtan sõna, kui midagi öelda on, või kui näen, et asi on halvasti, siis kirjutan sellest. Praegu on mul käsil suurem kirjatöö - see on Hoopide suguvõsa lugu. Selle tahan kaante vahele panna." Elmar Hoop, kes on sündinud 7. detsembril 1920 Võrumaal Uue-Saaluses politsei rajooniülema viienda lapsena, valutab südant paljude asjade pärast. Kõige rohkem teeb talle praegu tuska, et oma kauni raha peame võõra vastu välja vahetama. ,,Peale krooni jääb veel hümn ja lipp. Kui need sümbolid ka kestma ei jää ja kaovad nagu Eesti kroon, siis ei jää ka Eestit!" on ta veendunud. Veel arvab ta, et Eesti kroon tuleks keldritesse paika panna, ja siis, kui eurotsoonis kehvasti läheb, tuleb kroon taas kasutusse võtta. ,,Küll te näete, see aeg tuleb!" Elmari nägu lööb särama, kui ta iseloomustab 15 aastat tööd ansamblivanemana Võru Sõjameeste Ühenduses. Lisaks sellele on ta 64 aastat laulnud Võru Meeskooris ja olnud selle kauaaegne president. ,,Muusikalist haridust mul pole. Aga meie pere oli väga kultuurilembene. 1988. aastal, kui Saaremaale laulupeole läksime, tõmbasime ka sini-must-valge lipu välja. See oli minu vanemate lipp. Ema hoidis seda kogu vene aja kummutisahtlis," lisab ta. Juba 10-aastaselt astus ta lavale tantsides ja samal ajal lauldes: ,,Poiss mina olen, rõõmus ja karske ja rõõmsate sõprade lemmik..." Koolis läks kohe teise klassi, sest tähed olid juba kodus selgeks saanud. Kuuendas klassis hakkas ise viiulit mängima, hiljem veel kannelt, mida tänase päevani heal meelel mängib. Abikaasa Helgiga oli Elmar abielus 62 aastat. Nende abielu registreeriti Võrus 6. novembril 1948. Neil sündisid lapsed Hille-Reet, Ivar ja Lagle, kel kõigil on lapsed ja juba ka lapselapsedki. Nõnda on Elmar juba vaarisagi. Oma laste üle on ta uhke - kõigil on tööd, kõik on hea tervise juures, kõigil omad kodud. ,,Mul pole tagasilööke olnud. Noorena sihtisin elunoole tõusujoones liikuma ja nii on see lennanud tänase päevani. Abikaasa lahkumine siitilmast mõned kuud tagasi tegi küll meele kurvaks, kuid ma ei muretse, sest peagi kohtume taas. Ta oli väga hea naine ja ema," lõpetab ta jutu. Rahvarinde sündmusi peab Elmar Hoop oma elu ajalooliseks väärtuseks. „Mina olin Rahvarindes tegija. Rahvarinne tegi ajalugu. Ajalugu on aga siis, kui saame midagi suurt muuta. Meie muutsime! Rahvas tuli lauluväljakule, kogu Eesti rahvas järgnes. Selle nimel tasus elada." Pole siis ka imestada, et Elmar Hoop on olnud aastaid Keskerakonna Võrumaa tugirühma juht. Tubli ja tegus. Kui küsin, mis on see salaretsept, mis talle nii pikki eluaastaid annab, vastab ta lühidalt: ,,Töö! Töö on see, mida olen eluaeg teinud ja see mind ongi vormis hoidnud. Ma pole kunagi tööd kartnud. Endale ehitasin maja, pojale olin abiks, kui ta maja ehitas, tütreid olen abistanud. Napsu olen võtnud vähe. Ja mul pole olnud hingepiinu. Pole teinud pattu jumala ees. Andsime tõotuse abikaasaga elada ausalt, seda olen ka teinud. Ka teisi patte pole, mille pärast südant valutada. Pole varastanud, pole tapnud. Olen elades kõigile head soovinud, ja hea tuleb minu juurde tagasi. Ja sihtpunkt peab olema. Ema elas 92. eluaastani, olen minagi võtnud sihi tema järgi." Toolilt tõustes ja minekule sättides kutsub ta mind veel kõrvaltuppa ja näitab oma perepilte. Samuti teisi ruume majas, mida ta oma kätega üles on ehitanud. ,,Talvel on tare külmavõitu, peab soojustama hakkama," lausub ta ja lubab suvel suurema töö käsile võtta. Võrumaa mees Elmar Hoop, kel elatud 90 aastaringi, ütleb seda nii tõsiselt ja jõuliselt, jättes tunde, et hakkab selle tööga pihta kohe, kui viimased õnnitlejad majast lahkunud. Jätkugu Sul jõudu ja jaksu, tervist ja elurõõmu veel pikkadeks aastateks!
Juubilaril käis külas Keskerakonna Võrumaa piirkonna juhatuse esimees INARA LUIGAS
[pildiallkiri] Töö on see, mis inimest hoiab, ütleb Elmar Hoop. Viimati muudetud: 08.12.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |