Rüütel, Ergma ja Parts otsustasid eestlaste tulevikku

02. juuli 2003


25. juunil kutsusid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma ja peaminister Juhan Parts kõiki Eesti kodanikke rahvahääletusel toetama ühinemist Euroopa Liiduga.
Riigi juhtkolmik teatas oma 168-sõnalises ühisavalduses, et hääletavad 14. septembril ELiga liitumise poolt ja soovitasid seda teha kõigil Eesti kodanikel.
President, Riigikogu esimees ja valitsusjuht leidsid, et EL annab Eesti majandusele uue hoo ja tagab nõndaviisi iga Eesti kodaniku heaolu kasvu ja aitab eestlase elujärje jõukale Euroopa tasemele.
Teatavasti on asjatundjad välja arvutanud, et ilus elu saabub Eestisse umbes 31 aasta pärast.
Peaminister Parts lükkas ümber kolm aspekti, mille pärast mõned kardavad ELiga ühineda. Esimesena lükkas Parts ümber iseseisvuse vähenemise kartuse, öeldes, et Eesti iseseisvus ELis hoopiski suureneb. Samuti kinnitas Parts, et eesti kultuur ja keel ei hääbu, vaid eesti keelest saab Euroopa keel. Lisaks ennustas ta, et majandusliku hinnatõusuga kaasneb kindlasti ka palgatõus, mis muudab Eesti teiste riikidega konkurentsivõimelisemaks.
Riigikogu esimees Ene Ergma põhjendas oma seisukohta sõnadega, et tema arvates kuulub Eesti pigem Euroopasse kui Venemaale. Mis saab Eestist pärast Venemaa astumist Euroopa Liitu, prognooside kohaselt aastal 2015, selle peale proua esimees oma euroõhinas ilmselt ei olnudki mõelnud. Küll on aga teada hiljutisest Interfaksi sõnumist, et küsitluste kohaselt tahaks Euroopa Liitu 77% venelasi. Ajalugu on näidanud, et kui venelane midagi tahab, siis selle ta ka saab. Temaga arvestatakse liigagi palju. Ilmselt ei möödu kuigi palju aega, kui Euroopa Liidu hästivalvatud idapiir kulgeb piki Uurali mäestikku.
Riigi juhtkolmiku avalduses seisab, et kui Eesti ei ühine ELiga, tähendavat see tagasikäiku majanduse arengus, julgeolekuvaakumit, eestikeelse kultuuri väljavaadete ahenemist ning Eesti eneseväljendusvõimaluste lakkamist Euroopas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)