Eilane meedia valimistest, valitutest ja võimujaotusest

Ralf R. Parve,      07. märts 2007



EESTI PÄEVALEHT

Võidukas Ansip üritab kunagist kolmikliitu taas ellu äratada

Tema valida on, kas panna uus valitsus kokku Reformierakonnast, IRL-ist ja SDE-st või luua Reformierakonna ja Keskerakonna baasil teovõimeline, 60 häälele toetuv kaksikvalitsus, milleks varasemas Eesti poliitilises ajaloos pole võimalust olnud.
Selline positsioon lubab Reformierakonnal dikteerida mängu ka sisulistes küsimustes ehk suruda koalitsioonilepingusse enda olulised lubadused ja sõita üle partnerite omadest.
Maailmavaatelised vastuolud eristavad Reformierakonda aga sotsidest, kes teatasid üleeile, et on valmis kandma valitsemisvastutust ja soovivad olla tasakaalustavaks jõuks paremerakondadele.
Ansip ei tõmmanud ust lõplikult kinni ka Keskerakonna ees, öeldes, et välistatud pole kõnelused ka teiste erakondadega. Ka IRL-i ja SDE juhid teavad hästi, et Reformierakonnal on kogu aeg tagataskus variant luua ühine valitsus Keskerakonnaga. Vähemalt teoreetiliselt saab rääkida ka Keskerakonnast, IRL-ist ja SDE-st koosneva valitsusliidu tekkest, mis kukutaks kaheksa aastat järjest võimul olnud Reformierakonna opositsiooni. Selleks peaks aga peaministripartei läbirääkimistel "pilli päris lõhki ajama".

POSTIMEES

Ajaloo kordumine: Ansip tüürib esmalt kolmikliidu poole
TUULI KOCH
reporter

Esmalt pöördub valimiste võitja Reformierakond Isamaa ja Res Publica Liidu, seejärel sotside poole.
Sotsid olid üldiselt tulemusega rahul. Kuigi kümme kohta riigikogus oli nende miinimumprogramm, annavad need hea võimaluse olla ühes või teises valitsuses kolmandaks liikmeks. Valimistejärgsel ööl ei välistatud ka ühte paati minekut valitsusega, kus peaks sees olema ka Keskerakond.
Aga mitu korda meeldivam oleks nende jaoks võimulolek koos Reformierakonna ja IRLiga, millest ka juba valimisööl kõige enam räägiti.
Samas pidasid kõik erakonnad seda liidukombinatsiooni ka Reformierakonna võimalikuks pettemanöövriks ja «esimeseks kohustuslikuks käiguks», et nädala-pooleteise pärast Keskerakonna poole pöörduda ja IRLiga saavutatuga võrreldes veelgi paremaid tingimusi välja meelitada. Juhuks kui liit siiski sündima peaks, ei ennustatud sellele pikemat iga kui poolteist või kaks aastat.


SL ÕHTULEHT

Kolm põrsakest ja kuri Hundisilm
LAUR UUDAM

Enam pole Andrus Ansip peaminister Savisaare valitsuses. Alternatiiv Keskerakonnale on piisavalt tugev. Arvestades paremjõududele antud suurt häälte arvu, on loogiline hoopis paremkoalitsiooni moodustamine. Kuid Reformil ja IRLil on kahe peale vaid 50 kohta. Et Ansip on jõudnud juba rääkida vasakjõudude kaasamisest, saab jutt olla sotsidest. Meie härrassotsid oleksid kahele paremparteile väärilised ja mugavad partnerid ning neid seob ka ühine veidi musta südametunnistusega minevik. Eelmise kolmikliidu ajal tehti ju koos mehetegusid.
Roheliste kaasamine oleks nõrk võimalus. Mujal maailmas on neid kasutatud vaid kaalukeele rollis. Kuid Marek Strandbergi koos Mart Laariga võimul olles ei vaibuks hetkekski jutud rahareformi järel mehelepandud rubladest.

JÄRVA TEATAJA

Järvamaa laiutab Toompeal
TIIT REINBERG
peatoimetaja asetäitja

Järva– ja Viljandimaal kandideerinutest pääseb riigikokku kümme inimest, kellest kuus on tihedalt seotud Järvamaaga, mis on maakonnale enneolematult hea tulemus.
Keskerakonna nimekirjas riigikokku jõudnud Arvo Sarapuu tunnistas eile, et pole valimistulemusega siiski rahul. «Eks minu pihta tulistati kõvasti ja mis salata, tegin ka vigu, nii et juubeldada pole küll põhjust,» lausus ta.
Sarapuu kinnitas, et võtab riigikogutööd tõsiselt, selleks annab oma ettevõtte Atko Grupi juhtimise üle tütardele ja väimehele.
Uue Riigikogu koosseisu kohta sõnas Sarapuu, et ettevõtjaid on vähe, mistõttu lubas ta ka ettevõtjate probleemide eest seista.
Sarapuu erakonnakaaslane Jaan Kundla lubas Riigikogus tegelda sotsiaalküsimustega ja endise pensionäride erakonna esimehena seista eelkõige vanemate inimeste heaolu eest. Samuti lubas Kundla igal võimalusel seista Järvamaa huvide eest. «Järvamaad ma ei unusta, kindlasti teen siinse elu edenduseks lobitööd,» märkis ta.

PÄRNU POSTIMEES

Riigikokku valitute arvamusi

Kalle Laanet, Keskerakond:
"Kunagi ei saa rahul olla, aga esimese korra kohta oli päris hea tulemus. Kasvuruumi muidugi oleks veel olnud.
Kas ma eelistan tööd riigikogus või valin taas ministrikoha, kui Keskerakond peaks valitsuskoalitsiooni pääsema, on raske küsimus. Kui ausalt öelda, pole ma seda veel välja mõelnud.
Tegelikult on siseministri amet erakordselt raske, vaba aega on väga raske leida. Tööl oled 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas.
Tänan kõiki oma valijaid ja luban, et käin siin nii tihti kui võimalik. Inimeste usaldust ei tohi petta."

Kadri Must, Keskerakond:
"Sellist valimistulemust on aidanud ette valmistada 1999. aasta riigikogu ja 2002. aasta Pärnu linnavolikogu valimiste kogemused. 1999. aastal kandideerisin päris noorena riigikogu valimistel ja sain õppetunni, et kandidaat peab julgema inimestega suhelda. 2002. aasta kogemus ütles, et kui õpid Londonis, pole mõtet Pärnu linnavolikogusse pürgida, sest valijad pole rumalad.
Meie eesmärk oli teha sotsiaalse kursi referendum. Inimesed valisid õhukese riigi, kus nad võidavad sada krooni, aga saavad palgaarmee ja hulga sotsiaalseid probleeme.
Sain enda riigikogusse valimisest teada ajakirjanikelt enne keskööd. Mind valiti ilmselt seetõttu, et valijale oli meie erakonna programm väga selge. Nad teadsid, mida tegema hakkame."

SAKALA

Juhtkiri: Kasu omadest

Kui analüüsida riigikogu valimiste tulemusi Viljandimaa vaatenurgast, on meil põhjust rõõmustada vähem kui neli aastat tagasi.
Parlamendis Viljandimaad esindavate inimeste arv kujunes eelmiste valimiste aegsest väiksemaks ning see võib otsustavaks saada nii mõnegi küsimuse puhul. Viljandimaalaste hääl ei pruugi kõlada nii valjult, kui me seda tahaksime.
Kui riigikogus on ees kohalikke olusid tundev poliitik, saab talle mure kiiresti ära rääkida, juhtida tähelepanu mõnes seaduses leiduvale ebakõlale ning teema jõuabki suurema otsustajate seltskonna ette. Näiteks kerkivad piirkondlikud eelistused tahes-tahtmata esile riigieelarve menetlemisel.


VIRUMAA TEATAJA

Kuidas kommenteerite Riigikogu valimiste tulemusi?

Toomas Varek, Keskerakond
"On heameel, et Lääne-Virumaal toetas rahvas keskerakonda ja me siin võitsime, kuigi plaan oli saada kaks kohta. Heameel on ka sellest, et meie nimekiri oli ühtlane. Et tegemist oli kohalike inimestega, siis see ühtlane tugev nimekiri tõigi võidu. Üllatas reformi suur häälte arv ja negatiivselt üllatas, et rahvaliit ei saanud Lääne-Virumaalt mandaati.
Kui vaadata suurt nimekirja, siis praegu on keskerakonnal 29 kohta Riigikogus, eelmised kaks korda oli 28 kohta - seega oleme stabiilselt tugevad."

Refereeris Ralf R. Parve



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)