Lennart Meri armid ja sidemed

Peeter Rahnel,      11. september 2002



Lennart Meri on pärinud oma isalt Georg Merilt oskuse olla maailmakodanik ja ületada mõttelisi rindejooni mängleva kergusega. Lennart Meri eriline anne uinutada okupatsioonivõimude valvas pilk ja lollitada neid nii enda kui ka lähedaste tegelikku käekäiku varjates pärast Teist maailmasõda okupeeritud Eestis, on tõenäoliselt aastakümneid ettevalmistatud müstifikatsioon. Seda legendi muudeti vastavalt ajastule ja olustikule ning Okasroosikesena uinunud agendid ärkasid pärast "printsi" suudlust.
Okasroosikese ja printsi mäng pärandati ilmselt koos juudasuudluste ja seeklitega Georgilt oma vanemale pojale, kelle iseloom vastas sellele kõige paremini.
1900. aastal Koltshanovo lähistel Peterburi kubermangus sündinud andekas poisslaps Georg oli oma esimeseks suuremaks kooliks valinud Moskva Kommertsinstituudi, kus tema õpingud katkestas väidetavalt repressioonide alla sattumine. Aastatel 1918-1920 osales Georg Meri Vabadussõjas. Kahekümnendatel aastatel õppis ta Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas ja lõpetas 1933. aastal Sorbonne`i poliitikastuudiumi. Kui Georg Meri oli aastatel 1926-1940 Eesti diplomaatilises teenistuses, jäi ta silma või siiski pigem tutvustati teda lähedaste usaldusisikute kaudu Konstantin Pätsile.
Demokraatliku Eesti Vabariigi ühe looja Pätsi hilisemat kummalist Nõukogude Vene lembust, diktaatorikalduvust ja usaldusisikute-kaastöötajate valikut võib imeks panna. Kuid nüüd teame juba kindlalt, et lisaks Harju Pangast kanditud rahadele ja vahendusmiljoneid andnud relvatehingutele täitsid Konstantin Pätsi kaukaid Nõukogudemaalt regulaarselt saabunud dollarisaadetised, väidetava konsultatsiooniteenuse eest. Seda on alles hiljuti arhiivimaterjalide põhjal veenvalt tõestanud ajaloolane Magnus Ilmjärv.
Georg Meri vahepealne töötamine ETA-s oli üheks sammuks hästiinformeeritud diplomaadi teel, et erilist usaldust väärivaid ülesandeid täita. Georg Meri usaldatavust diktaator K. Pätsi silmis näitab tõik, et just tema oli see diplomaat, kes suunati Luksemburgi tuvastama vabadussõdalaste juhi, Vabadussõja kangelase Artur Sirgu surnukeha, kui Sirk leiti eriskummalistel asjaoludel Echterachi linnas asuva Wengleri pansionaadi hoovi kivisillutiselt surnuna.
Selgituseks olgu öeldud, et pärast Pätsi, Laidoneri ja Eenpalu diktatuuri kehtestamist ja põhiseadusevastast riigipööret 12. märtsil 1934. aastal toimunud massiliste arreteerimiste ajal vahistatud Artur Sirk põgenes Vabadussõjas osalenute kaasabil Patarei vanglast. Läbi Soome, Rootsi, Hollandi, Belgia ja Inglismaa Luksemburgi põgenenud Sirgu jälitamiseks andis Eesti diplomaatia oma parima, et diktaator Pätsi vastane, vabadussõdalaste juht Sirk kinni võtta ja Eestile välja anda. Mitmete välisteenistuses töötanud inimese mälestustes oli mitte kõige kõrgemal ametiredeli pulgal seisnud Georg Meri üks usaldusväärsemaid ja aktiivsemaid tegelasi Sirgu diplomaatilise, ja mitte ainult selle, jälitamise organiseerijaist. Hilisemad uurimused on tuvastanud, et jälitamist koordineeriva Eesti Poliitilise politsei üks ametnikke Rõigas viibis huvitava kokkusattumusena Luksemburgis just sel ajal, kui Artur Sirk suri… Sellesse ajaperioodi jääb ka kahe Eesti luurejuhi, major Kristjani ja kolonel Saarseni väliskomandeering.
9. oktoobril 1937. aastal maeti Georg Meri eakaaslane Artur Sirk Soome. Tema surnukehal ei avastanud soome kohtueksperdid prof Ehrnrooth ning doktorid Hämalainen ja Elo ühtki luumurdu, vastupidiselt Luksemburgi meedikute tunnistustele politseiprotokollis. Ka ei selgunud ekspertiisist Soomes, et Sirk üldse oleks aknast välja tõugatud või kukkunud kõrgelt alla kivisillutisele ja sellesse surnud.
Lennart Merile ohtliku "vana sõbra" VEKSA päevilt - VEKSA esimehe Ülo Koidu salapärast "vabatahtlikku" lahkumist kodust 12.09.1996 ja veelgi kummalisemat otsa Lätis Lielupe jões taasiseseisvunud Eesti ajal käsitleme hiljem.
Kui hakata uurima ennesõjaaegset perioodi Georg Meri elus ja töös, seisame üpris pea huvitava tõiga ees. Kui otsida telefoniraamatutest ja teatmikest andmeid Georg Meri kohta ning kõrvutada seda tema ja Lennart Meri poolt öeldu ja kirja panduga, siis on kõik leitu kuidagi kummaliselt nihkes.
Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)