Välismaalastel raske eestlasi mõista

AIRI LANG,      24. märts 2004


3. märtsi Kesknädalas ilmus minu, Airi Langi kirjutis Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) kongressil esinenud Aino Sieberti (Saksamaa ajakirjanik) sõnavõtu kohta. Sieberti esinemist ei kommenteerinud ma sugugi selleks, et lugupeetud inimest maha teha, vaid et tema ja teiste välisajakirjanike tähelepanu Eesti väga valusatele probleemidele juhtida.

Minuni on Kesknädala toimetuse kaudu jõudnud informatsioon, et Aino Siebert on siiski väga solvunud siin ajalehes ilmunud repliigi pärast, kuna ma olevat teda valesti mõistnud.
Võimalik. Ma kirjutasin sellest, et pr Siebert kutsus eesti ajakirjanikke üles tasuta, ilma honorarita kirjutama. Põhjendasin, miks see minu kui kauaaegse Ida-Virumaa ajakirjaniku meelest ei ole materiaalselt võimalik. Samuti kirjeldasin kõnealuses repliigis üht oma reisi Saksamaale, kus veendusin, et meie kahe riigi sissetulekud on ikka väga ja väga suuresti erinevad ja meile siin ei saa läheneda samade mõõdupuudega kui seal. Et võibolla seal saavad inimesed endale heategevust lubada põhisissetuleku kõrval, kuid Eestis ei saa ometi ainult heategevusest elada.
Kirjutise avaldamine oli mõtlematu selles suhtes, et kõigepealt oleks pidanud täpsustama, mida oli väljaöelduga mõeldud. Et aga tegu on tehtud ja inimest hinge põhjani solvatud, siis jääb üle ainult endale tuhka pähe raputada ja andeks paluda.
Tegelikult ei ole rünnatud esinejat, vaid Eestis tekkinud ebanormaalset olukorda, kus paljud ajakirjanikud on sunnitud tegema tööd äärmiselt madala tasu eest, eriti suure tööpuudusega regioonides. Ajalehtedel pole koosseisulistele tööd anda, ja see leht, mis veel artikleid vastu võtab, kasutab olukorda, püüdes nii vähe maksta kui võimalik, näiteks kolmeleheküljelise A4 formaadis loo eest 150 krooni, ja sedagi suvaliselt.
Välismaal elavatel inimestel on raske aru saada siinsest elust, nad ei adu meie olukorra äärmuslikkust, meie ametlik press ei räägi inimeste elulistest probleemidest. Üleskutsed tasuta ajalehtedele kirjutada tekitavad korvamatu kahju, kui tööandja neid näeb või neist kuuleb.
Mis puutub sellesse, et keegi kongressil kohe Aino Siebertiga kontakti ei võtnud, siis on juba kogetud, mis juhtub, kui sa oma halvast olukorrast teisi teavitad - sind kas tehakse naerualuseks või hurjutatakse.
Aino Sieberti ees aga veel kord tuhat vabandust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)