Nädala juubilar PEETER ERNITS 60

Olen juubilariga kokku puutunud väga mitmes koosluses ja alati imetlenud tema mehist tasakaalukust, mentaalset süvenemist, eetilist lõpuniminekut. Nagu ta ise mõne aja eest „Pealinna" lehes kirjutas, on ta ilmselt üks väheseid Eesti ajakirjanikke, kes käib olulistel kohtuprotsessidel, ja mitte ainult kohtuotsuse väljakuulutamisel, vaid jälgides ka kogu menetluse käiku.

See on taganud tema ohtratele kirjutistele nii ajakirjas „Luup" kui ka viimastel aastatel „Maalehes" faktitäpsuse ja toimunuga seotud asjaolude seadmise laiemasse, sotsiaalsesse, aga ka lihtsalt inimlikku konteksti. Ühtaegu pole ta kunagi olnud kiretu jälgija ja konstateerija, vaid alati on tal ka selge eetiline seisukoht, põhjendatud isiklik arvamus.

Oleme eakaaslased, käisime samal ajal Tartu Ülikoolis. Mäletan teda kunagisest sõjaväelaagrist Leedumaal, mille kõik TRÜ meestudengid pidid pärast 4. kursust läbi tegema. Üldiselt geo-bio-tudengitega meie, filoloogid, eriti ei suhelnud, kuid Peeter paistis juba siis oma seltskonnast silma markantse ja silmapaistva mehena.

Pärast ülikooli viisid meie teed lahku - kumbki jätkas omal erialal, mina Eesti Raadios, tema loomaaias ja seejärel peaaegu kaks aastakümmet Loodusmuuseumis. Suurde ajakirjandusse tuli taas koos ajakirjaga „Luup", mis paraku jäi ainsaks kvaliteetajakirjaks uues Eestis, ning seejärel juba ja kuni tänaseni „Maalehes".

Olles 1990. aastate lõpul ja 2000-ndate alguses „Rahva teenrite" saate juht Vikerraadios, kutsusin saates osalema ka Peeter Ernitsa. Üritasin kajastada meie ajakirjanduse ausaimate ja sõltumatuimate ajakirjanike nägemusi, kaasates peamiselt vaid usaldusväärseid ja toimetustöö eest vastutavaid staažikaid ajakirjanikke, keda usaldasin. Paraku sekkus raadio juhtkond peagi ettekäändel, et Ernits tahab saates osaleda Tartust, mis olevat ebasobiv (ehkki Sulev Valner osales hiljem selles saates jätkuvalt Tartust ja isegi Võrust) ja et ta olevat üldse liiga aeglase jutuga jne.

Asi polnud muidugi aeglases jutus, vaid Ernitsa iseseisvuses ja otsekohesuses. Tema lahkumisest ja minu protestidest selle vastu algas ka minu eemaldumine „Rahva teenrite" saatest, mis lõppes õige pea seljataga toimunud minu enda eemaldamisega saatejuhi kohalt.

„Rahva teenrite" perioodil algas minu kaastöö „Maalehele" igakuise kolumnistina, mida jätkus Peetri soosingul õige mitu aastat, kuni saabus uus, peavoolumeedia omanikele taltsas peatoimetaja, kes lükkas ühel hetkel tagasi minu järjekordse kaastöö ja süüdistas seejärel mind alatult ajalehe alavääristamises. Õnneks sai Ernits siiski jätkata peatoimetaja asetäitjana, sest isegi Ekspress Grupi poliitjuhid pidid aru saama, et ilma temata mingit „Maalehte" enam varsti polekski.

Edasi saime kokku juba Eesti Ajakirjanike Liidus, mille esimeheks praegune juubilar valiti 2008. aastal. Paraku jäi see koostöö üsna lühikeseks, sest tundsin oma tööandjalt Eesti Rahvusringhäälingult tõsist survet loobumaks ametiühinguorganis osalemisest. Igatahes see lühike periood veenis mind, et Ernitsa näol oli ka ajakirjanikeorganisatsiooni juhina tegu tasakaaluka mehega, kes üheksa korda kaalus, enne kui lõikas. See eristas teda paljudest eelkäijatest. Tema püsimine Eesti ausate ajakirjanike ja ühtaegu ainsa rahvusvaheliselt tunnustatud ajakirjanike kutseühingu juhina tunnistab ühtlasi tema kui hea ja jätkusuutliku juhtija mainet.

Mitu aastat olen kohtunud temaga ühes huvitavas mõttekojas, milles osaleb progressiivse maailmavaatega inimesi - õppejõude, meediajuhte, analüütikuid. Kohtumised seal on veennud mind kõige minu poolt Ernitsa kohta eelpool tõdetu järjepidevuses ja -kestvuses.

Peeter Ernits vaatab Eesti elu, ühiskonda ja poliitikat endiselt avatud silmil, jäädes siiski sõltumatuks ja ausameelseks ajakirjanikuks, erinevalt väga paljudest tänasel Eesti ajakirjanduspõllul madalkündi harrastavatest kolleegidest, kellele paistab oma tööst ja sõnumist olema palju tähtsam üksnes lojaalsus väljaande omanikele ja laiemaltki võimutruudus tänasele valitsusele.

Soovides Peetrile jätkuvat tööindu ja edu, jään ootama tema lubatud elulooteost Arnold Rüütlist - Eesti rahva armastatud presidendist, kellel oli kandev osa meie riigi taasiseseisvumisel, aga ka presidendiperioodil Eesti inimnäolisemaks muutmises.

Peeter, jätka samas vaimus, esindades tõelist eesti ajakirjandust selle parimate traditsioonide vaimus!

MART UMMELAS

Jaga |