Rahvarinne 1988 – miljon õnnelikku eestlast

URMI REINDE, RALF R. PARVE,      06. veebruar 2008


2008. aastal möödub 20 aastat Eesti viimase ärkamisaja kõige kuumemast, 1988. aastast. Sel puhul esitlesid tegijad Rahvarinde sünnipäevale pühendatud kalendrit "Üks rahvas, üks rinne".

Rahvusraamatukogu kuppelsaali olid kogunenud inimesed, kes seisid toona Rahvarinde sünni juures ja puhusid talle sisse elujõu, mis päädis Eesti jõudmisega maailmaareenile ning lõpuks vabanemisega Nõukogude anneksioonist.

Tallinna meediadirektor Georg Pelisaar pöördus avasõnadega „auväärt sõprade" poole, andes kordamööda mikrofoni Kostel Gerndorfile, Küllo Arjakasele, Mati Hindile, Rein Ruutsoole ja Edgar Savisaarele.

Rahvarinde I eestseisuse liige Kostel Gerndorf kutsus mõtlema tagasi neile aegadele ja küsis: kas ka meie tänastel poliitikutel on ühised sihid, nagu olid siis? „Rahvarinde ühest ajalugu meil ei ole. Aga peaks olema. Rahvarinne muutis riikide ja rahvaste ajalugu," sõnas Gerndorf. Ka andis ta kokkutulnuile teada, et 13. aprillil, Rahvarinde sünnipäeval, laseb Eesti Post müüki Rahvarinde postmargi.

Küllo Arjakas tuletas meelde, et Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva me ei saaks tähistada, kui poleks olnud Rahvarinnet. „Rahvarinne on meie kõigi ühine mälestus. Me olime õnnelikud – miljon õnnelikku eestlast!" Arjakase sõnul oli Rahvarinne kõige ulatuslikum kodanikuliikumise vorm. „Me kogusime Eestis 850 000 allkirja iseseisvusdeklaratsiooni toetuseks. Me seisime Balti ketis koos 2 miljoni baltlasega. Hiljem tekkisid sama mastaapsed kodanikuväljendused Moskvas, Kiievis, Saksa–Poola piiril, Taiwanil, Iisraelis..." Ka Arjakas toetas mõtet Rahvarinde ajaloo jäädvustamisest.

Mati Hint kõneles Soome ajaloolase Seppo Zetterbergi mahukast teosest „Viron historia" (Eesti ajalugu), kus autor ütleb otse välja, et „1989. aasta sügisel võttis Rahvarinne suuna täielikult poliitilisele iseseisvusele". Hint nentis kahetsusega, et „nüüd lükatakse nishshi teistsuguseid ajalugusid" ja et „väljastpoolt vaadates ei olnud nii tähtsal kohal ei õiguslik järjepidevus ega jätkuvus Eesti Wabariigiga, kui oli seda Rahvarinne".

Rein Ruutsoo ütles: „Rahvarinne väärib vähemalt kolmeköitelist ajalugu, kuid et seda ei ole, siis peaksime endalt küsima: miks meid ei armastata? Sest Mart Laar laskis käiku suure vale – et Rahvarinne olevat KGB väljamõeldis. Tegelikult oli Rahvarinne meie põhiline ressurss vabanemise teel ja Rahvarinne andis ka esimese lahingu, mis peatas reaalselt Interrinde."

Edgar Savisaar meenutas 1988. aasta kuupäevi: 13. aprill, 17. juuni, 11. september, 1.–2. oktoober, 16. november. Kõik need tähtpäevad on leidnud kalendris väärilise jäädvustuse.

Lõpetuseks tänas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal, kes ise oli 1988. aastal vaid viieaastane, noorema põlvkonna nimel kokkutulnuid nii Rahvarinde loomise eest kui ka juubelikalendri sünnile kaasaaitamise eest. Toobal oli Rahvarinde kalendri töögrupi juht.

Tekst: Urmi Reinde
Fotod: Ralf R. Parve

Fototekstid:

LEGEND: Rein Järlik oli legendaarse 13. aprilli saate "Mõtleme veel" üks juhte. Saates sündis Rahvarinde idee sadade tuhandete televaatajate silme ees.

KAKS EKS-i: Arnold Rüütel ja Tiit Vähi.

RAHVARINDE LAPSED: Kesknoored Priit Kutser ja Henri Kaselo koos telereporter Peeter Võsaga.

NAISLIIN: Kadri Must ja Jaanika Kalvik.

TÄNU: Keskerakonna peasekretär Priit Toobal tänas Rahvarinde loojaid ja kalendritegijaid.

ESIMESED MEHED: Rahvarinde esimene eestseisus, kes valiti 2. oktoobril 1988 Rahvarinde I kongressil. 20 aastat hiljem saadi jälle kokku. Vasakult: Mati Hint, Kostel Gerndorf, Lembit Koik, Edgar Savisaar, Heinz Valk. Eestseisusega on pildil ühinenud Rahvarinde programmikomitee esimees Ülo Kaevats.

ÜHINE ASI: Rahvarinnet mäletavad hea sõnaga Rein Kilk, Sulev Valner ja Heinz Valk.

RR VAIM: Kuppelsaalis hõljus Rahvarinde vaim.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (65)