Millest räägib eesti- ja millest venekeelne Ansip?

Mari Tamm ( Tallinn ),      20. september 2006


Lugedes viimase Kesknädala repliiki peaminister Andrus Ansipi kohta, olin hämmingus. Naiivselt olin pidanud peaministri seisukohti ja väljaütlemisi Pronkssõduri teemal tema põhimõttelisteks lähtekohtadeks ja kujunenud maailmavaateks. Olles ise küll teisel seisukohal, leian, et väljaütlemisõigus on kõigil, ja isegi kui inimene eksib, tuleb tema seisukohti austada. Kurb tõsiasi aga on, et peaministril maailmavaade selles küsimuses puudub.
Miks muidu räägib ta venekeelses meedias Pronkssõduri kohta ühte juttu, eestikeelses aga teist? Miks venekeelses meedias hirmutab Ansip muukeelset lugejaskonda „uue Lihulaga" ja uute "fashistlike" ausammaste ülespanemistega? Miks ei taha peaminister venekeelses meedias öelda seda, mida ta räägib eestikeelses? Kas ta kardab? Kui jah, siis mida? Miks on oravad nii kahekeelsed ja ajavad taga vaid odavat populaarsust?
Vägisi meenub lugu eeslist kahe heinakuhja vahel. Tehku siis peaminister valik ja otsustagu, kumb auditoorium on talle tähtsam – kas eesti- või venekeelne.
Ajalookäsitlused võivad ju olla erinevad, kuid ajalugu ja Pronkssõduri juurde maetud inimeste säilmeid ei tohiks küll valimistealtarile tuua. Peaksime ikka mõtlema ja arutlema tulevikustsenaariumide üle, mitte aga vaidlema mälestusmärkide asukoha ümber. Rääkides erinevatele auditooriumidele erinevat juttu, populaarsust ei kasvata.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)