Leedu valimistel ei saanud enamust üksi partei

ROMUALDAS OZOLAS,      03. november 2004


Leedus lõppesid järjekordsed valimised vabariigi parlamenti - Seimi, mis koosneb 141 rahvaesindajast. Valimisvõitluses osales 35st registreeritud parteist 15 erakonda. Parteidele viieprotsendise ja koalitsioonidele kehtestatud seitsmeprotsendise valimiskünnise ületasid vaid neli erakonda ning kaks koalitsiooni.

Eesti lugejad juba teavad, et Viktor Uspaskichi juhitud Leedu Tööpartei sai Seimi 141 kohast 39. Seekord saatis edu konservatiive ja liberaaltsentriste, kes said parlamendis kokku 43 kohta. Algirdas Brazauskase ja Arturas Paulauskase juhitud sotsiaaldemokraatide ja sotsiaalliberaalide koalitsioon Töö Leedu Hüvanguks sai uues Seimis 31 kohta.
Rolandas Paksase valimisliit sai 10 mandaati, Kazimira Prunskiene juhitud Talurahva Partei ja Uue Demokraatia Partei Liit 10. Kaks mandaati said Leedus elavad poolakad ja kuus mandaati ennast valimisteks üles seadnud sõltumatud „vabad laskurid".
Nii ei saavutanud ükski partei ülekaalu, mis võimaldanuks moodustada valitsust. Suurt lärmi tekitanud Viktor Uspaskichi „Tööpartei sõjakäik" lõppes läbikukkumisega, kuna selle erakonna juht kinnitas alalõpmata, et ta vajab võimuletulekuks kõigest 71 saadikukohta. Seejärel aga asub ta ellu viima kõiki rahvale jagatud lubadusi ja ehitama riigile väärikamat tulevikku. Kuigi Viktor Uspaskich ei kaota lootust veel praegugi. Nii sõlmis ta koostööleppe Kazimira Prunskienega, meelitab „vabu laskureid" ja tugevdab oma positsioone ja ootab teise poole ettepanekuid.
Siinkohal on huvitav märkida, et eelmise presidendi Rolandas Paksase koalitsiooniga ei soovi ükski poliitiline jõud tegemist teha.

Brazauskaseta toime ei tulda
Kohe pärast Seimi valimiste teist tuuri, ööl vastu 25. oktoobrit, mil valimisjaoskonnad olid sulgenud oma uksed, alustasid erakonnad ja koalitsioonid konsultatsioone ning läbirääkimisi, eesmärgiks Valeri Uspaskichi võimuletuleku takistamine.
Algirdas Brazauskas mõistis, et tema osaluseta koalitsioonivalitsust moodustada peaaegu et ei õnnestu ja eemaldus Uspaskichist.
Brazauskas teatas, et vasakpoolsete koalitsioon on nõus tegema koostööd parempoolsetega tingimusel, et tema jääb peaministriks – toetatuna valitsuse enamuse poolt, milleks peaks moodustatavas valitsuses kuuluma seitse ministriportfelli sotsiaaldemokraatidele ning sotsiaalliberaalidele.

Parteid tõstavad panuseid
Valimiseelsel nädalal käivitatud altkäemaksu- ja korruptsiooniskandaalide taustal pelgas Liberaaltsentristliku Liidu esimees Arturas Zuokas, et tema parteil ei õnnestugi ületada viieprotsendist valimiskünnist. Ometi aga kogunes talle 18-mandaadiline pagas ning tundes muret pigem oma erakonna tuleviku kui võimupaketi pärast valitsuses, nõustus Brazauskase ultimatiivse ettepanekuga. Paraku tegi Zuokase olukorra keerulisemaks konservatiivse Isamaaliidu liider Andrius Kubilius.
Konservatiivide liider, tiivustatuna oma partei valimisedust, mida ta eelnevalt ei osanud lootagi, tunnetas uut hingust ja väitis Brazauskasele, et tolle valimisliit sai kaks häält vähem kui konservatiivid. Seega just temal, Andrius Kubiliusel, tulevat austada rahva soovi ja esindada tema tahet. Arvatavasti siis peaministri ametis.
Liberaaltsentrist Zuokas ei hakanud end häälestama Kubiliuse orientatsiooni järgi ning võimaliku „vikerkaarekoalitsiooni" loomine põrkaski kokku esimeste raskustega.

Leedu presidendi valikud
Leedu Vabariigi president Valdas Adamkus, kes ilmse sümpaatiaga toetab Algirdas Brazauskast, ei kiirustanud tekkinud olukorda lahendama, kuna soovitud lõpptulemus oli ikkagi Andrius Kubiliuse kätes. Kui too loobub oma kavatsustest, võiks toimuda midagi Leedule väga kasulikku. Valitsusblokki ühineksid kõik „integraalsed parteid" vasakult tiivast paremani, moodustades ühtse poliitilise eliidi igasuguste „muutuste parteide" vastu, mille liberaalsed ajakirjanikud ristisid idameelseteks.
Vana võitlus lääne- ja idameelsete vahel omandaks niiviisi uued jõujooned, millele poliitiline eliit ka loodab. Seni pole taolised jõujooned aga uues Seimis välja joonistunud, ent siiski paistavad need enam silma kui vanas parlamendikoosseisus.

Leedu võimalikud arengud
Kuidas toimib poliitilistes sündmustes see uus tendents? Tõesti, kõigepealt tuleb formeerida valitsus, ent see võtab tõenäoliselt veel mõne päeva aega.
Kuid juba täna võib kindlalt öelda, et kui poliitiline eliit hakkab ka edaspidi tegelema Ida-Lääne vastandamisega, siis rahva olukord ei parane üksnes tänu rahvuslikule võimule. See toimub ikkagi Euroopa Liidu vahendite abil, millele annavad omapoolse panuse mõlemad võimu eest võitlevad pooled, lootes sellest saada omapoolset kasu.
Milliseks ka ei kujuneks tulevane Leedu valitsus, mis on rahvalt saanud volituse ja parlamendienamuse, pole ikkagi mingit garantiid, et enne 2008. aasta valimisi ei tule taas „peatada" mingit uut parteid, mis sarnaneb Viktor Uspaskichi Tööparteile.
Vilnius
26. oktoobril 2004. a.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)