Kaotajad teevad Lätis valitsuse teist korda järjest

Läti üldvalimised võitis seekordki valdavalt venekeelse valijaskonnaga vasakpoolne Koosmeele Keskus, keda toetas 23,3%. Teise koha hõivas paremtsentristlik Ühtsus 21,62 protsendiga ning kolmanda Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS) 19,74 protsendi häältega.

Konservatiivne Rahvuslaste Ühendus oli 16,5 protsendiga neljandal positsioonil. Vasakpoolset erakonda Siiralt Läti Eest toetas 6,91 protsenti ning Läti Regioonide Blokki (LRA) 6,47 protsenti valijatest.

Koosmeele Keskus ja Keskerakond liiga iseteadlikud

Taaskord moodustavad Läti valitsuse neoliberaalsed parempoolsed poliitjõud eesotsas praeguse peaministri Laimdota Straujuma juhitud Ühtsusega.

 Koosmeele Keskuse isoleeritus Lätis sarnaneb vägagi Keskerakonna positsioonile Eestis. Nii Koosmeele Keskus kui ka Keskerakond on riiklikku sõltumatust ja iseseisvat poliitikat pooldavad parteid. Läänest sõltuvates Balti riikides on eriti just Washingtonile oluline, et valitsusi juhiksid „paindlikud“ poliitikud.

 Seetõttu pean naivistlikuks seisukohta, justkui viiks Edgar Savisaare asendamine erakonnajuhi kohalt Keskerakonna valitsusse. Tegemist on konkurentide poolt kavalalt ette söödetud „püünisega“. Kas Koosmeele Keskus saaks valitsusse, kui seda juhiks Ušakovsi asemel mõni teine poliitik? Kindlasti mitte. Mõlema partei valitsusest välja jäämise tõeline põhjus peitub jõulises sõnumis ja poliitikas, mis vastandub Washingtoni huvidele.

Ušakovsi demoniseeritakse

Nii nagu Savisaart, püütakse ka Ušakovsi peavoolumeedias kujutada Venemaa ja president Putini pooldajana. Kindlasti ei saa Ušakovsi nimetada Putini-meelseks. Ta lihtsalt ei soovi, erinevalt parempoolsetest neoliberaalidest, Venemaaga tüli kiskuda. Ja kui Savisaarele heidavad noored küünikud ette veel eelmist poliitilist põlvkondlikkust, siis Ušakovsile ei saa sedagi „süüks“ panna – ta on 38-aastane.

 5. septembril refereerisid peavoolu väljaanded Moskvas viibinud Ušakovsi sõnu, mille järgi „Venemaa president Vladimir Putin olevat Läti jaoks see parim, mis olla saab“. Sellele uudisele järgnes meiegi kommentaariumides Ušakovsi-vastane sõim.

 "Kuid Ušakovsi avaldus ei olnud otseses mõttes Putini-meelne,“ kirjutas Huffington Post (USA). Väljaande sõnul pidas Läti erakonnajuht silmas, et kui idanaabri juures tuleksid Putini ja Ühtse Venemaa asemel võimule kommunistid või Vladimir Žirinovski partei, siis oleks see palju ohtlikum. Võrreldes Zjuganovi ja Žirinovskiga esindab Putini juhitud Venemaa Läti jaoks märksa stabiilsemat naabrit, andis Ušakovs mõista.

 Ušakovsi sõnul on tema peamiseks eesmärgiks kaitsta Läti majandushuve, säilitades Venemaa ja Läti vahel sõbralikud, vastastikku kasulikud suhted. Kahjuks neid selgitusi Delfi ja Postimees oma lugejatele ei avaldanud – on ju sarnaselt Savisaarega tarvis ka Ušakovsi pidevalt maha teha.

Eestiga võrreldes olid Läti valimised ausamad

Läti valimistel üllatas madal valimisaktiivsus. Valimas käis 58,9% hääleõiguslikest kodanikest; see on kõigi aegade madalamaid osalusprotsente, mis kinnitab lätimaalaste pettumust poliitikutes, aga ka seda, et väljarännanud ei taha enam kodumaa asjadest osa võtta.

Näiteks Latgale regioonis, kus elab palju venekeelseid kodanikke, käis valimas kõigest 48%. „Vähemusi kaitsvad parteid ei saa teha midagi. See kõik on vastavalt ära korraldatud. Loomulikult pole see õiglane,“ ütles noor tööd otsiv riialane Pavel Andrejev nädalalehele The Economist. „Olen mitmed valimised üldse vahele jätnud, sest tundsin, et valimaminek niikuinii ei muuda midagi,“ tunnistas ta.

 Eesti Iseseisvuspartei aga kirjutas oma portaalis, et Läti valimised on demokraatlikud ja õiguslikult legitiimsed, sest kasutatakse läbipaistvaid hääletusurne ja puudub e-hääletus. „Valimised Eestis on kehtetud alates aastast 2005, kui võeti kasutusele e-hääletamine. Ja on õiguslikult kehtetud veel sellegipärast, et hääletusurnid on läbipaistmatud. Nii on valimisvaatlejate töö tehtud võimatuks, sest valimised loetakse legitiimselt toimunuks vaid siis, kui „hääl“ on vaatlejatele nähtav algusest lõpuni: kasti laskmise hetkest kuni kõik hunnikutesse jaotatud ’hääled’ on üle loetud,“ märkis Iseseisvuspartei.

[fototekst] Mõlema partei – Eesti Keskerakonna ja Läti Koosmeele Keskuse – valitsusest välja jäämise tõeline põhjus peitub jõulises sõnumis ja poliitikas, mis vastandub Washingtoni huvidele.Fotol Koosmeele Keskuse juht ja Riia linnapea Nils Ušakovs.

 INDREK VEISERIK

Jaga |