Kiirabi on abitu

07. juuli 2004


Sotsiaalministeeriumil tekkis pelgus, et munitsipaal- ja eraomandis olev kiirabi võib hakata tulevikus riigilt raha välja pressima ja seetõttu peab ministeerium vajalikuks riikliku kiirabi loomist. Probleemi püstitamise "võlu" peitub selles, et pikka aega on meile kinnitatud, et riik on kehv peremees ja iga valdkond nõuab erasektorit.
Kui sihtasutused, aktsiaseltsid ja osaühingud saavutavad kiirabiturul monopoolse seisundi, on oht, et hakatakse avaldama survet riigieelarvele, leiab Postimehe andmetel sotsiaalministeeriumis valmiv riigi kiirabi kontseptsioon.
Tegelikult riiklikus alluvuses olev kiirabi personal võib nõuda palka nii palju kui tahab, ent seda kuigi heldelt ei anta. Kui aga riik vajalikku lisaraha ei eralda, loobub erasektor deklaratiivselt teenuse osutamisest, ja siis on riik sunnitud kas nõudmised täitma või tegema täiendavaid kulutusi uue teenistuse rajamiseks, ennustas sotsiaalministeeriumis väljatöötatud kontseptsioon. Selle kohaselt soovib riik saada enda kontrolli alla vähemalt kolmandiku kiirabibrigaadidest. Praegu allub 90 riigi finantseeritavast brigaadist riigile vaid kaks.
Tallinnas kolme brigaadi omava Falck Pääste AS-i juhataja Urmas Piiri sõnul ei saa ta aru, miks peaks kiirabi olema riigi kontrolli all.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku juhataja Ülo Kivistik aga teatas ajakirjandusele, et tema hinnangul peitub kiirabi probleem hoopiski tervishoiuametis, mis ei saa kiirabi juhtimisega hakkama. Omandivormi küsimus ei pidavat siinkohal mingit rolli mängima.
Mida aga kogu sellest asjast arvab tavakodanik, see pole esialgu kellelegi erilist huvi pakkunud. Nagu alati… Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)