![]() Ära silmitse, kallis…Einar Hirv, 08. jaanuar 2003Ära silmitse, kallis, kaua küünalde sära, hing hakkab ihkama kaugele ära. Lapsepõlv - ema ja isa valdavad meele, mõtted need viivad Sind Linnuteele… Ära silmitse, kallis, kaua küünalde sära, Silmanurgast pühi parem pisar ära. Tõuse, mine, kuulata talvist metsade rahu, väsinud hinge enam muud ei mahu. Vaata kui ilus on tähtedes talvine taevas, unusta kõik, mis hinge rõhus ja vaevas. Vabane lõplikult elust suletust, kuula - kellad teatavad Jõululapse tulekust … Pühendan selle luuletuse Kesknädala toimetusele. Tänan toimetust tehtud koostöö eest ja soovin kõigile head uut aastat. Eestlane on iseendasse suletud ja ei avalda naljalt oma tundeid. Püüame siis edaspidi olla rohkem avatud, näha oma kõrval teist inimest. Rohkem kaastunnet, abivalmidust ja armastust üksteise vastu. Siis jääb ka see rahvas ja maa püsima. Viimati muudetud: 08.01.2003
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |