![]() Kuhu püstitada vabadussammas?Kalju Suur, 08. juuni 2005Muidugi Vabaduse väljaku lähedale. Platsile, kus kunagi seisis Peeter I, see ei sobi. Pilkupüüdev oleks sammas Harjumäel. Aga kõrgele rajatud sammas võib muutuda iseseisvuse sümboli Pika Hermanni võistlejaks. Seda pole küll vaja. Vabaduse väljaku servalt Harjumäest suurt tükki "hammustades" tuleks muldkehast nähtavale osa retuudi müüri, mis pole väärt mõte. Kui vabadussammas seisab n-ö seina ääres ja on vaadeldav vaid ühest küljest, on see suisa alandav. Pealegi läheb siis hävitamisele Komandandi tänava alumine ots. Nii aheneb linlaste ja turistide pääs Toompeale. Mina püstitaksin vabadussamba Harjumäe nõlvale. Umbes sinna, kus seisis "revolutsioonisangar Viktor", kuid plats võiks olla avaram. Praeguse heki joonelt tuleks alandada maapinda umbes Varblase kohvikuni. Muld tuleks lükata allapoole täiteks. Komandandi tänava äärde võiks teha kas kaldseina või müüri. Sealt üles peaks saama mööda laia käsipuudega treppi. Aga pidulikel hetkedel saaks monumendi juurde külje poolt. Plats samba juures olgu nii avar, et sinna mahuks auvalve ja orkester. Kaarli puiestee poolset liiklust varjaks hekk. Harjumäe kõrgemat osa piirab kaarjas paemüür, mis harmoneerub Kiek in de Kökiga. Müür on tõkkeks vihmaveele, lumele ja pisikestele poistele. Praegu Vabaduse väljakult üles viiv trepp peaks olema 1015 meetrit lai. Trepi tugimüüride katteplaadid olgu alusest vaid 12 cm laiemad, et ei sügeleks vandalistide käed. Tollel trepil peaksid olema käsipuud mõlemas küljes ja paaris käsipuud veel keskel. Nii saab trepist paraadide väärikale publikule vaateplats. Vajadusel võib see olla esinemispaigaks orkestrile või koorile. Väga tähtsaid lillede ja pärgade asetajaid vabadussambale tuleb meile ilmselt kümmekond korda aastas. Ja need pidulikud momendid ei segaks sellise vabadussamba kujunduse puhul linnaelu ega -liiklust. Viimati muudetud: 08.06.2005
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |