Ateistid trügivad Jumala paremale käele

Millist poliitika või majanduse arendamise külge nad taandarenevas Eesti Vabariigis kõige paremini tunnevad? Taandarenevas – ütlen sellepärast, et meil, Eestis, ei saa enam midagi teha ilma eurorahata või maksutõusuta. Ja euroraha nimel ollakse valmis Rail Balticuga iseendale poomisnööri kaela panema. Mida need kaks eluvõõrast inimest teavad tegelikust elust repressiivaparaadi ehk riigi ehk „keskvõimu“ alluvuses?

Mõtlesin!

Mõtlesin ka Piret ja Rain Kooli peale. Olid ajakirjanikena puhtad lehed. Selles mõttes, et polnud nendega veel ühegi partei „tagapeeglit“ poleeritud. Aga nüüd on nad tõusvad tähed „ainuõige“ ajakirjanduse tähistaevas. Ja see taevakumm püsib ju plaani järgi märtsivalimisteni ja pisut edasigi. Mõned meist, „vandenõuteoreetikud“ enamasti, on ju märganud olulisi daatumeid nagu „01. jaanuarist 2016“ või „01. jaanuarist 2017“ ja mõnda sellist repressiivjõustamise daatumit ilmselt veelgi.

 Mõtlesin ka meie ajakirjanduslike „üheksandate lainete“ peale. Ikka sellest seisukohast, et küll kisati, et „näe, vaata kui suur, ja muudkui tuleb!“, aga ei uuritud üldse, mis sellised lained liikuma pani, mis nende lainete taga on ja mis juhtub siis, kui need lained tagasi vaovad. Oli igasuguseid „islamiterrorilaineid“, sest sinna olid meie „sõbrad“ koos „meiega“ end kaitsma läinud. Need lained lõid palju muda üles. Olid „maidanilained“, mis võrreldes muude „ukrainalainetega“ kiiresti ununesid, ent ka „ukrainalained“ ei olnud nagu õige jõu ja tugevusega. Ilmselt rõõmust, et sõjamoodi asi lõpuks käima saadi.

 Täielikult on vaibunud meie „indialained“, mille tõttu ka seal kohut ootav seltskond unustusse vajumas nii nagu röövitud luuraja „kohvrilainedki“.

 Neid varjutama loodi-toodi „veneallveelaevrootsislained“, mis mõjusid juba mõneti kodukootuina, sest lainete kirjeldus kippus ületama laineid endid.

 Ja siis korraga „ligilained“, mis mõjusid, nagu oleks kanalasse kukkunud pomm või parteisid ja nende ajakirjandust tabanud kollektiivne menstruaalpsühhoos. Ärge pahandage selle sooliselt ebavõrdse sõna pärast, aga selle koha peal tuleb lihtsalt publikut pisut raputada, et nad järgnevat veidi tähelepanelikumalt jälgida võtaksid.

Väidan: mida tõsisem probleem, seda väiksem ajakirjanduslik „üheksas laine“, ja vastupidi.

 Araabia maailmaga seotud sõdades tapeti tuhandeid „vabastajaid“ ning lugemata hulgal kohalikku rahvast. Ja lausa sadu tuhandeid kui mitte miljoneid põgenes kuhugi. Ikka kohalike pahade pärast.

 Ukrainas saavutas hea valitsusarmee ühe võidu teise järel ja iga kolme kuu takka võeti suurte kaotuste pärast maha kaitseminister ning asendati uuega.

 Rootsi rannikuvetes toimunu puhul teati 100% kindlusega, et Vene oma, aga mis asi, seda ei teatud. Seda nii kaua kui harrastussukeldujad leidsid merepõhjast kuus ümmargust litsumisjälge, ja võiski teemale joone alla tõmmata.

 Jürgen Ligi nimelise laine tõusujoon ning võimendus ületas oma ajakirjandusliku kõrguse ja ootamatusega kõiki eelnevaid. Ilmselt sel põhjusel, et sündmust ennast ju polnudki, aga osa „parteist ja valitsusest“ aimas ilmselt põgenemisvõimalust. Mihkel Raud koguni soovitas oma poliitilises geniaalsuses ja vabas juurdepääsus ametlikele meediakanalitele sotsidel „protesti märgiks“ valitsusest lahkuda. Sellega näitas ta end tõesti meelekindla poliitikuna, kellele loeb partei ja selle nn renomee rohkem kui Eesti Vabariik, mida parasjagu väntsutatakse. Esitas ju ka Jürgen Ligi lärmava publiku soove aimata üritades tagasiastumisavalduse, ehk teisisõnu – saatis võimupesakonna koos parteide ja riigiga kukele, viies riigi rahandussaladused kui mitte endaga hauda kaasa, siis indulgentsina oma bossidele.

 Riigimehelik värk – teised edasi, üks tagasi. Ja Ossinovski kommentaar, et „...küsimus pole selles, kas mina temaga olen ära leppinud. Küll me ära lepime. Küsimus on selles, et sõltumata sellest, mida Ligi oma kommentaariga öelda tahtis, oli selge, et see nägi välja selline, nagu 21. sajandi Euroopa riigi valitsusliikme sõnavõtt välja näha ei tohi...“, viib mõtted vägisi sellele, et loomulik käitumine on taunitav ja ebaloomuliku käitumisega vähemusi tuleb austada. Noh, see kooselu värk... Pajad-katlad kõmisevad...

Nimetet psühhoosi teine külg

Tänu ajakirjanduses oskuslikult üles köetud islamiteemale teavad meie „kangelaslikud“ militaarmisjonärid, kus ja kes on vaenlane ning „mis nad siis on niisugused“, et... viina ei joo ja hamburgerit ei söö. Pean silmas ikka õiget islamikogukonda, mitte Guantanamos koolitatud ajupestud mõrtsukaid, kes nüüd täielike segastena ja heade relvadega „vabaks“ on lastud. Muide, mis on saanud Khalid Sheik Mohammedi kohtuasjast, ta ju tunnistas ammu kõik üles... See oli siis esimene killuke meie meediausklike ajupesust.

 Tänu ajakirjanduses oskuslikult üles köetud Ukraina-teemale, mille avasündmusi Maidanil naljalt keegi ei mäleta, teame, et „meil“ ei õnnestunud Ukrainat „vabastada“, vaid Ukraina üks osa hoopis „okupeeriti“ ja sõda käib.

 Sellega on siis justkui korras – sõda ju käib ja äri ju edeneb. Ja meil on NATO vihmavari. Lisaks sai kroonukogemuseta endine paha „kesik“ ja tänane hea „sots“, nn. kaitseminister Sven Mikser oma unistuste relvatehingu sooritatud, USA baasid Eestisse ja heldelt enda kandja miljoneid tuulutada. Näis, kas ostab ka allveelaevu.

Oh, oleks ometi üks teine Venemaa!

Tänu ajakirjanduses oskuslikult üles köetud teemale Vene allveelaevast Rootsi vetes sai kinnitust veendumus, et Venemaa on ikka kohutavalt ohtlik, valetab jne. Kui Venemaal oleks teine võim ja me saaksime sinna „vabastajatega“ sisse marssida, oleks kõik korras, sest maavarad jõuaksid õigetesse kätesse. Ja mitte keegi ei mõtle, et siis kaotataks ju Eesti vastu igasugune huvi, ja meil ei jääkski muud üle kui vaikselt eurovenelasteks maskeeruda. Läänelaine on meid juba loputanud ja nüüd tuleks uuesti idalaine kord.

 Tänu ajakirjanduses oskuslikult üles köetud „ligilaine“ loksatusele nägime tegelikult selgelt, et riigil, Eesti Vabariigil, on ladviku jaoks vaid bilansiline väärtus – 1 tk, mis tuleb nui/4 saada oma partei või, mis veel parem, lausa enda omandiks. Palju kära eimillestki ja ilmne panustamine solvumiskultuuri arengusse.

 Piilume lainete taha, hardasse meediavaikusse, kus vaid „vandenõuteoreetikud“ ulbivad. Pekingi–Moskva kiirraudtee ehitus on alanud. Rongide kiiruseks on lubatud 350 km/h ja vahemaa plaanitakse läbida 48 tunniga.

Sõda läheb edasi

* Loomisel on alternatiiv Maailmapangale.

 * Hiina ja veel 21 Aasia riiki allkirjastasid Aasia infrastruktuuri investeeringute panga (Asian Infrastructure Investment Bank, AIIB) loomise memorandumi ja Hiina on valmis vajaliku 50 miljardit dollarit ise sisse maksma.

* Hiina saatis esimese raketi Kuu suunas.

* Hiina nutitelefonid on vallutanud oma heade tehniliste omaduste pärast kogu Aasia.

 * Hiina IT-gigant Huawei on Euroopale käppa peale panemas, sest rahapuudust ei ole ja raha pole sealkandis ka väärtus ega mõõdupuu.

Kõige selle taustal hakkab paratamatult tunduma, et nn. peavoolumeedia on sisevaenlase tööriist.

Lõpetuseks sobib üks umbes pool sajandit tagasi kuuldud anekdoot, mis millegipärast meelde jäi.

Vahemeres tõusis 1961. a pinnale ürgvana allveelaev, üleni vetikates ja merikarpides. Pika kopsimise peale läks allveelaeva luuk lahti ning pea pistis välja räbaldunud mundris ja kortsus mütsiga habetunud kapten. Nähes kaldal üllatunud õngitsejat, hüüdis ta silmi kissitades:

„Kas sõda on lõppenud?“

Õngitseja polnud samuti suu peale kukkunud ja hüüdis vastu:

„Ei ole, papi, sõda läheb edasi!“

Räbaldunud kapten puges tagasi allveelaeva, ise solvunult pomisedes:

„On ikka siga, see Bismarck!“

MARGUS LEPA, Nõmme Raadio tegija

[pildiallkiri] AIVAZOVSKI JA TEMA „ÜHEKSAS LAINE“: Lepa võrdleb elu Eestis ja eriti siinse meedia käsitlusi kuulsa kunstniku meremaalidega.

Jaga |