Eesti pidurdab Baltimaade koostööd

„Kõigil kolmel Balti riigil eraldi on palju probleeme erinevates valdkondades. Meil kõigil seisavad ees suured väljakutsed, näiteks energeetikas. Hiljuti jõudsime koos otsusele, et parim viis  nende väljakutsetega toimetulekuks on luua ühine Baltikumi elektrisiseturg. Kas me ei võiks ka teistele probleemidele samal moel lahendusi leida?" küsis Kubilius.

Baltimaid hõlmava ühtse majandusruumi loomise idee rakendamine võiks Leedu peaministri hinnangul alata  maksupoliitika ühtlustamisest ja sarnasest välisinvesteeringute riiki suunamise poliitikast.

Ka Läti peaministri Valdis Dombrovskise arvates annab ühtse majandusruumi loomine kätte õige suuna pikaaegse majanduse arengustrateegia loomisel Balti regioonis.

Eestis on kolme Balti riigi suuremat koostöövajadust seni enim rõhutanud Keskerakond. Möödunud aasta augustis kirjutas Tallinna linnapea Edgar Savisaar Maalehes: „Eesti, Läti ja Leedu on hetkel väga sarnases majanduslikus situatsioonis, kus tuleb leida tee edasiminekuks ning võimalused uue majanduskasvu tagamiseks. Kolmekesi moodustavad Balti riigid globaalsete majandusjõudude taustal ikkagi tunduvalt suurema jõu kui igaüks üksinda.

Tulenevalt sellest on just praegu Eesti, Läti ja Leedu majanduslik koostöö oluline. Koos liikudes on märksa suurem tõenäosus kujundada Balti piirkonnast kõrgtehnoloogiline ja teadmistel põhinev majanduspiirkond, kui igaüks üksi üritades võiks saavutada. Samuti on jõudude ühendamise korral võimalik alanud majanduslangust võita märksa efektiivsemalt, kui igaüks üksi liikudes."

Seevastu Eesti koalitsioonipoliitikute suhtumine Balti riikide koostöösse on seni olnud üleolev.  15. juunil Postimehele antud intervjuus teatas rahandusminister Jürgen Ligi bravuurikalt: „Põhiline järeldus, mida ütleksin: Läti rahapoliitilised valikud ei määra meil midagi. Me peame igal juhul püsima oma kursil. Ega meie majanduslik seos ole nii tugev kui arvatakse, see kaubavahetus ei ole isegi nii tihe."

Kesknädala hinnangul oleks terve Baltikumi huvides see, kui peaminister Andrus Ansipi koostöövõimetu valitsus tagasi astuks. Võimukoalitsioon on muutunud jõuetuks ega suuda olla konstruktiivne ning avatud. Ansipi valitsusel on jäänud jõudu veel vaid  kaheks tegevuseks: kramplikult hoida võimust kinni ja süüdistada Eestit tabanud hädades kõiki peale iseenda.

Jaga |