Julius Caesar 2110

Caesari tegevus muutis kuni alustaladeni Lääne-Euroopa poliitilist ja kultuurielu ning jättis lõppkokkuvõttes eurooplastesse kustumatu jälje.

Geniaalse sõjastrateegi ning taktikuna saavutas Julius Caesar võidu kodusõja lahingutes ning sai Pax Romana ainuvalitsejaks. Koos Gnaeus Pompeiusega alustas ta ühiskonna reformimist, mis lõpptulemusel viis Rooma Impeeriumi tekkimiseni - seda küll juba pärast suure reformaatori surma. Caesar taotles vabariigi juhtimise tsentraliseerimist. Kurjad keeled rääkisid, et ta taotleb kuningavõimu, kuid mäletades seitsme eelmise monarhi ebaõnnestumisi, mille tulemusel roomlased kuningavõimust kuuldagi ei tahtnud ning saatsid surma igaühe, kes püüdis endale seda tiitlit omistada, läks tateist teed - temast sai eluaegne diktaator. Ta nõudis, et teda kutsutaks lihtsalt Caesariks.

Hiljem on paljud monarhid tahtnud ennast legendaarse Caesariga kuidagi siduda ning nii tekkisid tiitlid "Keiser" ja ka "Tsaar".

Julius Caesar sündis Rooma patriarhide Juliuste peres. Tema esivanemad olid iidsetest aegadest Rooma valitsemises tähtsat osa etendanud. Mütoloogia järgi sai nende suguvõsa alguse Veenusest. Julius kaotas oma isa, kelleks oli Aasia konsul Gaius Julius Caesar vanem, kuueteistaastaselt. Lapsepõlves sai ta äärmiselt hea hariduse ning füüsilise ettevalmistuse.

Seitsmeteistaastaselt abiellus ta Cornelia Cinna nooremaga, Lucius Cornelius Cinna, toonase Rooma diktaatori Lucius Cornelius Sulla verivaenlase tütrega. Sulla nõudis, et Julius abielu kohe pärast pulmi lahutaks, kuid Caesar ei teinud seda.

Vaid Juliuse suurearvulise suguvõsa palved päästsid põikpäise noormehe Sulla vihast, samas pagendati Caesar Väike-Aasiasse sõjaväkke. Seal pidi ta kõigele lisaks täitma diplomaadi ülesandeid kuningas Nicodemuse õukonnas ja Roomas hakkasid ringi käima jutud Nicodemuse ja Caesari homoseksuaalsetest suhetest.

Selleteemalised jutud, naljad ning torked jälitasid Caesarit kuni elu lõpuni. Ka tänaseda geid kuulutavad, et Julius Caesar oli "üks meie hulgast", ajaloolased aga leiavad, et niisugused jutud olid ringlema lasknud need, kellele ei meeldinud isepäine ja julge noormees - nii taheti Sullale heameelt teha.

Ühe Aasias peetud lahingu käigus paistis Caesar silma ja sai tammepärja (corona civica) kavaleriks, selle valdajad aga arvati automaatselt Senatisse.

Peale Sulla surma (78 aasta eKr) tuli Caesar Rooma tagasi ning alustas poliitilist võitlust. Ta algatas kohtuprotsessid Sulla pooldajate - Makedoonia ning Kreeka asevalitsejate - vastu ning hoolimata sellest, et ta need kaotas, sai ta Rooma ühe parima oraatori kuulsuse.

Et oma kõneosavust veelgi lihvida, otsustas ta sõita Rodosele tuntud pedagoogi juurde, kuid teel sattus piraatide juurde vangi. Kuni sõbrad lunaraha kogusid, harjutas Caesar piraatide ees ilukõnet, pärast vabanemist aga kogus kohe laevastiku, vallutas piraatide kindluse ning laskis vangistatud piraadid risti lüüa. Kuna piraadid olid temaga kenasti käitunud, otsustas ka Caesar neile armuline olla - enne ristile löömist purustati vangidel põlved, et nad vähem piinleksid.

69. aastal eKr suri Caesari naine Cornelia sünnitusel ja neli aastat hiljem abiellus Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga. See oli suuresti poliitiline abielu. Varsti aga lahutas ta oma naisest, kuna olid tekkinud kahtlused tolle truudusetuses.

Rooma elu oli täis poliitilisi mänge ning intriige, milles Caesaril õnnestus, kuigi mitte ilma raskusteta, siiski pinnale jääda ning 59. aastal eKr valiti ta Rooma peakonsuliks.

Vast tähtsaimaks Caesari tööks oli Rooma võimu säilitamine Põhja-Gallias ehk Transalpi Gallias, kuna tollele territooriumile pretendeerisid nii keldi kui germaani hõimud. Just tänu neile lahingutele saavutas Caesar üleoleku suurte Rooma väejuhtide ja konkurentide Pompeiuse ja Crassuse üle.

55. aastal eKr tungisid Caesari väed Germaaniasse ning samal suvel toimus tema kaks ekspeditsiooni Britanniasse, kuid tänu aborigeenide ennastsalgavale vastuseisule olid nad sunnitud Galliasse tagasi pöörduma. 50. aastal eKr aga saavutas Caesar täieliku kontrolli Gallia üle.

Aastate jooksul süvenes Caesari ja Pompeiuse vastuseis sõjaks ning 48. aasta juunis purustas Caesar Pompeiuse leegioni täielikult. Pompeius põgenes Egiptusesse, kus ta tapeti. Caesar järgnes Pompeiusele Aleksandriasse ning aitas troonile Kleopatra, kellega neil algas kirglik suhe, millest sündis poeg Caisaerion.

44. aasta algul sai Caesarist monarh С. Iulius Caesar - Imp (erator) Caesar p(ater) p(atriae) dict(ator) perp (etuus).

15. märtsil 44. aastal eKr tapeti Caesar ühel Senati koosolekul. Kui ta märkas vandenõulaste hulgas Brutust, oma lähedast sõpra ning osadel andmetel poega, ütles ta kreeka keeles: "Ka sina, Brutus," ning lõpetas vastupanu. Tema kehalt leiti 23 torkehaava. Arvatakse ka, et ta ei kaitsnud ennast epilepsiahoo tõttu.

Caesar paistis silma seksiseikluste poolest. Tema kohta on mingis kõnes öeldud, et "ta oli kõigi naiste mees ja kõigi meeste naine". Kuid tema homoseksuaalsed kalduvused on eeldatavasti siiski väljamõeldis.

Jaga |