Tšehhi saab uue peaministri, kuid tema isik on veel lahtine

Bohuslav Sobotka on viimase 15 aasta jooksul esimene ja Tšehhi Vabariigi ajaloos üldse alles kolmas peaminister, kes on ametis terve parlamendi ametiaja, neli aastat järjest. Valitsust, mille ta moodustas 2013. aastal uue tulijana parlamenti pääsenud ANO ja kristlike demokraatidega, peeti väga stabiilseks. Kevadel puhkes aga suur valitsuskriis, mis andis tugeva löögi sotside juba niigi langenud reitingule.

Valimistele eelnes valitsuskriis

Rahandusminister Babiš pidi andma parlamendile aru oma rahaasjadest.

Ta väitis, et need on olnud alati vastavuses seadustega, kuid tema selgitused ei rahuldanud peaaegu kedagi. Sobotka nõudis, et rahandusminister astuks ametist tagasi. Kuna Babiš ei tahtnud seda teha, siis teatas Sobotka, et esitab ise tagasiastumisavalduse; koos temaga lahkub ametist kogu valitsus, ja järgmisest valitsusest jääb Babiš välja.

Sobotka otsustas tagasiastumisavalduse esitamisega veidi oodata, kuid president Miloš Zeman läks edasi ametliku protseduuriga avalduse rahuldamiseks, kuigi ei olnud sellist avaldust veel üldse saanudki. Seda peeti Sobotka sihilikuks alandamiseks. Lõpuks otsustas peaminister ametisse jääda, kuid vallandas rahandusministri. Babiš lahkus valitsusest, aga koalitsiooni koosseis ei muutunud.

Kristlikud demokraadid ning konservatiivne opositsioon ehk erakonnad TOP09 ja Kodanike Demokraatlik Partei (ODS) tervitasid peaministri otsust. ODS leidis, et välja tuleks kuulutada ka ennetähtaegsed parlamendivalimised. Kümned tuhanded inimesed avaldasid tänavatel meelt Babiši ja Zemani tegevuse vastu. Kuid küsitlused näitasid, et sotside toetajaskond kahanes valitsuskriisi mõjul päris järsult. Osadele sotside valijatele ei meeldinud see, et peaminister lõi Babiši valitsusest minema. Teised ei olnud omakorda rahul sellega, et Babiši erakond valitsusse jäi.

Juuni keskel, kui erakond langes küsitlustes neljandaks, astus Sobotka selle esimehe kohalt tagasi. Ta otsustas peaministriks jääda kuni oma ametiaja lõpuni, kuid valimistel oli nüüd sotside kandidaadiks peaministri kohale senine välisminister Lubomír Zaorálek. Neid kahjustas lõpuks veel ka valimiskampaania ajal puhkenud suur sisetüli.

Protestiks ühe inimese nimekirjast välja jätmise vastu otsustasid mitmed kandidaadid ennast taandada. Nii saidki sotsid, kes neli aastat tagasi kogusid 20,5% häältest ja said parlamendis 50 kohta 200-st, nüüd ainult 7,3% häältest ja 15 kohta.

Uue valitsuse moodustamine on raske

Babiši erakond ANO sai nelja aasta eest 18,7% häältest ja 47 kohta, nüüd 29,6% häältest ja 78 kohta. Nii suurelt ei ole Tšehhis ammu keegi võitnud, kuid koalitsiooni on sellegipoolest raske kokku saada.

Parlamenti pääses üheksa erakonda. Teiseks tuli ODS, mis sai 11,3% häältest ja 25 kohta. Selle paremtsentristliku erakonna juht Petr Fiala kinnitas, et nemad ei hakka nüüd mingil juhul Babišiga koalitsiooni tegema. Kolmandaks ja neljandaks platseerusid Tšehhi Piraadipartei ning eurovastane erakond Vabadus ja Otsedemokraatia (SPD), mis tahab korraldada rahvahääletuse Euroopa Liidust lahkumiseks. Neile läks vastavalt 10,8% ja 10,6% häältest, mõlemad said 22 kohta.

Piraadiparteilased kavatsevad hääletada parlamendis selle poolt, et Babišilt võetaks saadikupuutumatus ning ta antaks oma mahhinatsioonide pärast kohtu alla. Koalitsiooni SPD-ga, mis on sisuliselt EKRE analoog, välistas pärast valimisi Babiš ise. Valimiskampaania ajal flirtis ta küll euroskeptiliste seisukohtadega, kuid päris SPD liini ei ole ta siiski valmis toetama.

7,8% häältest ja 15 kohta saanud kommunistid on enese sõnul valmis "sõbralikuks koostööks kogu poliitilise spektri ulatuses", kuid tõenäoliselt on nemadki sisuliselt välistatud. Sotside peaministrikandidaat Zaorálek ütles vahetult enne valimisi, et ei kujuta ette istumist ühes valitsuses Babišiga, kuid ei välistanud samas koostööd tema erakonnaga. 5,8% häältest ja 10 kohta saanud kristlikud demokraadid rõhutasid pärast valimisi, et nad soovivad valitsusse kuuluda, et oma programmi teostada, kuid ei lähe nüüd sellisesse valitsusse, kus on kriminaalvastutusele võetud või süüdistuse saanud isikuid.

Kõige tõenäolisem näib seega olevat senise koalitsiooni jätkamine, kuid see ei saa toimuda Babiši juhtimisel. Tšehhi analüütikud ei välista samas SPD toetusel püsiva vähemusvalitsuse moodustamist või hoopis uute valimiste korraldamist, kui äsja valitud parlamendi pinnal koalitsiooni kokku panna ei õnnestugi. Viimastena pääsesid parlamenti eurokonservatiivsed erakonnad TOP09 (5,3% häältest, seitse kohta) ning Linnapead ja Sõltumatud (5,2% häältest, kuus kohta). Nendegi koostööd Babišiga on raske kujutleda.

[fotoallkiri]     VALIMISPÄEVA ÕHTUL. Tšehhi parlamendivalimised võitis oligarh Andrej Babiš, kelle varade väärtus on ajakirja „Forbes“ hinnangul 3,4 miljardit USA dollarit. Muu hulgas omandas tema kompanii „Agrofert“ 2013. aastal meediagrupi MAFRA, mille alla kuulub ka üks Tšehhi suurimaid päevalehti „Mladá fronta DNES“. Tema erakonna valimisedu taga nähaksegi peamiselt Babišile kuuluva meedia tugevat toetust.

.

ANDRES LAIAPEA,

välispoliitikavaatleja

Jaga |